¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Vastutus


GMO-de puhul on oluliseks küsimuseks, kes vastutab juhul, kui GMO satub keskkonda ettekavatsematult. GMO ettekavatsemata keskkonda sattumisel võivad olla erinevad tagajärjed, alates ökoloogilistest (nt kahjulik mõju mõnele liigile ja edasi ökosüsteemile) kuni majanduslikeni (nt mahetaluniku kahju, kes ei saa GMO-saaste tõttu oma kaupa mahekaubana müüa).

Kehtiv seadusandlus Eestis ega Euroopa Liidus GMOdega seotud vastutust otseselt ei reguleeri. Üksikisikutele tekitatud kahju hüvitamise osas kehtivad üldised tsiviilvastutuse põhimõtted, mis Eestis on kehtestatud võlaõigusseaduses (VÕS). Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks peab kahju tekitanud tegevus olema õigusvastane, tegevuse ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos ning kahju tekitaja peab olema kahju tekitamises süüdi (olema kahju tekitanud kas tahtlikult või hooletusest). Seega ei ole võimalik nõuda kahju hüvitamist juhul, kui GMO kasutamiseks on välja antud luba ning GMO-d käideldakse selle loa tingimuste kohaselt. Raskusi võib tekitada ka põhjusliku seose tõestamine (kui nt GMOsid kasvatavad ümbruskonnas mitu ettevõtjat) või koguni kahju suuruse tõestamine. Kõigi nende asjaolude tõendamiskoormus on kahjunõude esitajal.

Keskkonnale tekitatud kahju heastamise ja vältimise osas kehtib Euroopa Liidus alates 30.  aprillist 2007 keskkonnavastutuse direktiiv 2004/35, mille ülevõtmiseks on Eestis kehtestatud  keskkonnavastutuse seadus. Seadusega nähakse ette keskkonnakahju vältimise ja heastamise meetmed, ent seda mitte igasuguse keskkonnakahju korral, vaid küllaltki piiratud  juhtudel.