¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Infoleht jaanuar-veebruar 2006

Listi lisandumiseks ja lahkumiseks saatke palun mail
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

EESTI:

Eesti Keskkonnaühenduste Koda esitas  jaanuari lõpul oma seisukohad nn. kooseksisteerimise küsimuses põllumajandus- ja keskkonnaministrile ning kooseksisteerimise regulatsiooni väljatöötavale komisjonile. Põllumajandusministeeriumi poolt seni esitatud väide, et kooseksisteerimise (st GM--, tava- ja mahetaimede paralleelse kasvatamise) küsimus ei ole seotud keskkonnaküsimustega ning et protsessi tuleb kaasata ainult põllumajandustootjaid, ei ole EKO hinnangul õige. Kuivõrd soovitakse muuta geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadust ning kooseksisteerimise regulatsiooni kehtestamise võimalus tuleneb EL direktiivist, mis käsitleb GMO-de keskkonda viimisega seotud küsimusi (sh keskkonnaküsimusi), ning lisaks võib kooseksisteerimise regulatsioon avaldada ulatuslikku mõju keskkonnale, on nii formaalselt kui sisuliselt vaieldamatult tegemist keskkonnaküsimusega. EKO seisukohtadele ei ole veel vastatud.Pöördumist võib lugeda
http://eko.org.ee/?node=3

GMO-vaba platvorm: WTO otsus ähvardab rahvusriikide suveräänsust

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) langetas 7. veebruaril otsuse, et Euroopa Liit on rikkunud kaubandusreegleid, keelates oma territooriumile geneetiliselt muundatud taimede ja toidu impordi. Esialgset otsust võivad kõik asjakohased osapooled kommenteerida, seejärel teeb WTO lõpliku otsuse – arvatavasti 2006.a. lõpus või 2007.a.alguses.

Otsuse täpne sisu ei ole veel teada, kuna tegemist on ligi 1000-leheküljelise dokumendiga koos mahukate lisadega.Vaidluse täpsed argumendid on  seni olnud konfidentsiaalsed. Siiski on juba teada, et WTO tegi otsuse, mille kohaselt EL poolt 1998. a. algatatud GMO-moratoorium on vastuolus WTO kaubandusreeglitega. Samuti edastas Reuters info, et otsuse kohaselt ei ole ka EL liikmesriikidel õigust oma territooriumil GMO-sid keelata, nagu seda on teinud Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Itaalia, Luksemburg ja Kreeka.

GMO-vaba Eesti kampaaniaga liitunud organisatsioonid leiavad, et WTO seab turureeglid ülimuslikeks keskkonnakaitse reeglite suhtes ja leiab, et WTO ähvardab rahvusriikide suveräänsust. WTO kompetentsi ei kuulu ega saagi kuuluda sedavõrd komplekssete otsuste tegemine, mis puudutavad kõiki geneetiliselt muundatud organismidega seotud keskkonnakaitselisi, majanduslikke ja tervisega seotud aspekte. Liiatigi on need riigiti väga erinevad.

Loe edasi:
http://eko.org.ee/gmo/vana/index.php?act=uudis&uudis_id=67

Taustalugusid WTO vaidlusest teistelt huvigruppidelt: Cut and dried?http://society.guardian.co.uk/societyguardian/story/0,,1709490,00.html IATP: http://www.tradeobservatory.org Friends of theEarth:www.foeeurope.org/publications/2006/GMO_and_WTO_interim_briefing_Feb2006.pdf  Greenpeace: http://eu.greenpeace.org/downloads/gmo/WTObriefing0602.pdf  Euroopa Liidu

Teataja (Official Journal) uued maisiliinid turul

1) Komisjoni otsus, 13. jaanuar 2006, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisiliinist MON 863 saadud toidu ja toidu koostisosade turuleviimist uuendtoitudena või toidu uuendkoostisosadena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (teatavaks tehtud numbri K(2005) 5939 all) (2006/68/EÜ)
http://europa.eu.int/eur- lex/lex/LexUriServ/site/et/oj/2006/l_034/l_03420060207et00260028.pdf

2) Komisjoni otsus, 13. jaanuar 2006, millega lubatakse geneetiliselt muundatud Roundup Ready-maisiliinist GA21 valmistatud toidu ja toidu koostisosade turuleviimist uuendtoitudena või toidu uuendkoostisosadena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (teatavaks tehtud numbri K(2005) 5940 all) (2006/70/EÜ)
http://europa.eu.int/eur- lex/lex/LexUriServ/site/et/oj/2006/l_034/l_03420060207et00290031.pdf

Mujalt maailmast:

Loodi kaalujälgijate õunad

22.02.2006, Checkbiotech
USA teadlased aretasid õunapuu, mille viljadele annab magusa maitse sorbitool. Õunapuu geneetilise modifitseerimise abil muutsid nad taime ainevahetust, mistõttu need säilitavad õuntes tavapärase puuviljasuhkru fruktoosi asemel sorbitooli.
Sünteetiline sorbitool on toiduainetetööstuses küllaltki tavaline suhkruasendaja. Võrreldes fruktoosiga sisaldab sorbitool 45% vähem kaloreid.

Loe edasi:
http://www.greengate.ee/index.php?page=1&component_id=11&id1=15227

Monsanto võib kommertsialiseerida Terminaatori

21.02. 2006, Ban Terminator 
Monsanto, maailma suurim seemne- ja põllumajandusliku biotehnoloogia firma, lubas 1999.a. avalikult mitte hakata müüma Terminaator-taimi, mille seemned on steriilsed. Nüüd ütleb Monsanto, et võibolla ta siiski hakkab looma või kasutama nn enesetapjaseemneid. Nüüd pakub Monsanto välja, et hakkab esialgu kasutama Terminaator-tehnoloogiat toiduks mittekasutatavates taimedes, ja võibolla hiljem ka teisteski taimedes.

Terminaator-tehnoloogia tuleviku ümber käib tuline vaidlus ka ÜROs.  2000.a.  ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (CBD) kohtumisel võeti vastu de facto moratoorium steriilsete seemnete tehnoloogiatele. Kuid tundub, et märtsis 2006 Brasiilias toimuval (CBD) kohtumisel püüab biotehnoloogia tööstus moratooriumit ümber lükata.  Vastuseks deklareeris 300 organisatsiooni 20.02.2006, et nad toetavad Terminaator-tehnoloogia keelamist, kuna steriilsed seemned ähvardavad bioloogilist mitmekesisust ning hävitavad  1,4 miljardi inimese elatisvahendid, kes sõltuvad endakasvatatud taimede seemnete alalhoidmisest ja nende kultuuride kasvatamisest.

Terminaator-tehnoloogia arendas esimesena USA Põllumajandusministeerium koostöös USA seemnefirmaga Delta & Pine Land, et mitte lasta põllumeestel saagi koristamisel seemneid alles hoida ja ise külvata, vaid sundida neil igal hooajal seemneid uuesti ostma.  Monsanto praeguse seisukoha järgi võiks Monsanto hakata tootma nt steriilset puuvilla ja tubakat ning ütleb: „Monsanto ei välista mõna taolise tehnoloogia potentsiaalset arendamist ja kasutamist tulevikus. Firma jätkab antud tehnoloogia riskide ja kasutegurite uurimist juhtumipõhiselt.” Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa on avaldanud soovi Terminaator-tehnoloogia keelu ümbersõnastamiseks, ning leiavad, et antud tehnoloogia sobivust peaks uurima juhtumispõhiselt (igal üksikul juhul eraldi), mis vastab üllatavalt hästi Monsanto enda lähenemisele tehnoloogia kasutamise kohta.  "Terminaator on otserünnak põllumeestele, põliskultuuridele ja toiduainetega kindlustatusele ning kõikide maapiirkondade elanike heaolule, eriti kõige vaesemate heaolule,” ütleb Chukki Nanjundaswamy Indiast organisatsioonist La Via Campesina, mis esindab kümneidd miljoneid põllumehi üle maailma. „Kui Monsanto surub ÜROs läbi Terminaator-tehnoloogiate „juhtumipõhise” – ühe kaupa teostatava -  riskianalüüsi, tähendab see, et põllumehed kantakse kirst kirstukaupanendemajadest välja.” Terminaatori keelamist nõudvate organisatsioonide nimekirja võib leida
http://www.banterminator.org/endorsements

 

Mitmed organisatsioonid nõuavad kohtus USA Põllumajandusministeeriumilt esimese mitmeaastase muundtaime – lutserni – mittelubamist.  

USA Toiduohutuse Keskus
 

Üsna pea pärast seda, kui valitsuse aruandest tuli välja, et USA Põllumajandusministeeriumil (USDA)  on probleeme geenmuundatud taimede kohta ülevaate omamisega, esitas põllumeestest,põllumajandusorganisatsioonidest, tarbijatest ning keskkonnakaitsjatest koosnev koalitsioon hagi, milles nimetab geenmuundatud lutserni lubamist riskiks põllumeestele nende elatise teenimisel ning riskiks keskkonnale.  Hagis väidetakse, et USA Põllumajandusminsiteeriumil ei olnud õigust lubada muundlutserni kommertskasutusse  ning ministeerium ei analüüsinud korralikult muunlutserni kasutuselevõtuga tekkivaid tagajärgi tervisele, keskkonnale ning majandusele.  Hagis kinnitatakse, et geneetiliselt muundatud lutsern tõenäoliselt saastab loodusliku lutserni ning lõpuks välistab mittemuundatud lutserni toomise seda nõudvatele turgudele. "Ma olen veendunud, et muundatud lutsern saastab Lõuna-Dakota lutserniseemne, mida oleme aretanud mitmete põlvkondade vältel”, ütleb Pat Trask, lutserni seemnekasvataja Lõuna-Dakotast. "Lutserni tolmeldavad mesilased ning me teame, et nad lendavad miilide kaugusele. Geneetiliselt muundatud lutserni lubamine praktiliselt garanteerib meile, et juba mõne aasta pärast ei ole meil enam muundlutserni-vaba seemet.”  Lutserni USA-st importivatest riikidest suurimad on Jaapan ja Lõuna-Korea. Mõlemad riigid on väljendanud veendumust, et kui USA-s hakatakse muundatud lutserni kasvatama, hakkavad nad USA lutserni saastumise kartuses vältima. USA lutsernieksport moodustab pea  $480 miljonit aastas, 75% kogu ekspordist läheb Jaapanisse.  Lisaks väidab hagi, et muundlutsern oleks suureks keskkonnariskiks. Muundlutserni uueks omaduseks on see, et ta talub suurtes kogustes umbrohumürki glüfosaati (Roundup). Kuid 83% USA-s kasvatatavast lutsernist kasvatatakse praegu ilma igasuguste umbrohumürkideta ja paljud eksperdid on juhtinud tähelepanu sellele, et muundatud lutsern võib tuua kaasa suure umbrohumürgi kasutuse tõusu ja keskkonna saastumise. Geneetiliselt muundatud soja kohta teostatud uurimus on juba näidanud, et muundatud sorte kasvatavad põllumehed kasutavad 2-5 korda rohkem umbrohumürke, kui põllumehed, kes kasvatavad muundamata soja.  Hagi andis sisse Toiduohutuse Keskus koos järgmiste organisatsioonidega: Sierra Club,  Western Organization of Resource Councils, National Family Farm Coalition, Beyond Pesticides, Cornucopia Institute, Dakota Resource Council, samuti kaks lutsernikasvatajat.   http://www.centerforfoodsafety.org/press_release2_16_2006.cfm

Monsanto nõuab Euroopa importijatelt Argentiina sojakoormate kontrollimist
Checkbiotech ja Reuters´i põhjal, veebruar 2006

Monsanto palus jaanuaris 2006 Hispaania tollil kontrollida tulevaid sojalaadungeid, et selgitada välja, kas tegemist ei ole mitte Monsanto geenmuudnatud herbitsiidiresistentsete sojaubadega.  Sellega proovib Monsanto, geenmuundatud põllukultuuride suurim looja, vähendada nende tehnoloogia kasutamist Argentiinas ilma litsensita. Argentiina on maailma suuruselt kolmas sojaubade eksportija.  "Monsantol ei ole teist võimalust enda õiguste kaitsmiseks, kui hakata nõudma kohtus iga laevatäielt kahjutasu”, kõlab Monsanto arvamus.  Monsanto hinnangul ostavad 30% Argentiina sojakasvatajatest Monsanto Roundup Ready seemneid mustal turul, et vältida Monsantole litsentsitasu maksmist.  Argentiina ametnikud on öelnud, et pingutavad ebaseadusliku seemnemüügi likvideerimiseks, kuid alles äsja  (22.02.2006), ütles Argentiina põllumajandusminister Miguel Campos, et ei ole nõus Monsanto ettepanekuga nõuda tasu maksmist saagi koristamisel. Ta arvas, et Monsantol ei ole õigus küsida maksu iga kord, kui nende loodud sojauba maha külvatakse. Juunis algatas Monsanto patendiõiguse rikkumisega seotud kohtuasju Taanis ja Hollandis. Hiljuti peeti muundsoja-laadungeid kinni ka Suurbritannias. Monsanto leiab, et kui soja kasvatajatega kokkuleppele ei jõua, peab proovima saada litsentsitasu kätte soja importijatelt.  

GMO-d äratavad uusi kahtlusi
09. 02.2006, artikkel Prantsuse ajalehes Le Monde – kokkuvõte viimase aja avalikkuseni jõudnud uuringutest.

Kas transgeensed taimed omavad negatiivset mõju tervisele? See küsimus on erutanud ekspertide ja ökoloogide ringkondi alates nende taimede turustamisest aastal 1996, vaatamata jaatavat vastust kinnitavate ümberlükkamatute tõendite puudumisele. Tänase seisuga võistlevad mitmed hiljutised usaldusväärsete uurijate poolt läbi viidud ning teaduslikes väljaannetes avaldatud uuringud omavahel GMO-de täieliku ohutuse kahtluse alla seadmises. Need uurimused ei kinnita, et GMO-d kutsuvad esile tervise probleeme. Küll aga vihjavad need GMO-de kasutamisega kaasneda võivatele mõjudele, mida tuleb laiemalt uurida.
Loe edasi:
http://www.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=970&keel=eesti

USA Põllumajandusminsiteeriumil puuduvad korralikud andmed muundkultuuridega toimuva kohta
30. detsember 2005, Washington, D.C. 

Uurijate sõnul pole Ameerika Ühendriikide Põllumajanduse Ministeeriumil (USDA) õnnestunud kontrollida korralikult geneetiliselt muundatud põllukultuuride, k.a. meditsiiniliseks ja tööstuslikuks tarbeks kemikaale tootma loodud taimede, põllukatseid.USDA peainspektori poolt avaldatud aruandes seisab, et ministeeriumil puuduvad algandmed põllukatsete asukoha ning viljasaagiga pärast viljalõikust toimuva kohta. See aruanne on hoop väljavaadetele arendada geneetiliselt muundatud maisist ravimite mass-tootmisega tegelev tööstusharu. Iowa kuberner Tom Vilsack kutsus seda ideed kunagi “meie riigi tulevikuks”. Peainspektori juurdluse ajal avastasid audiitorid, et kaks suurt farmatseutiliste põllukultuuride viljasaaki jäi USDA teadmata ning loata katsealadele lattu seisma. Uurijad lisasid, et 2003. aastal ei teostanud ministeerium ravimkultuuride katsepõldude seiret ametnike poolt väidetud sagedusega. Aruandes on öeldud, et käesolevad (USDA) eeskirjad, korraldused ja menetlusviisid ei ole piisavad tagamaks põllumajandusliku biotehnoloogia ohutut kasutusele võtmist.

Loe edasi:
http://www.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=971&keel=eesti

Eestimaa Looduse Fondi Phare GMO-projekti raames sai tõlgitud ka teaduslik artikkel BT-toksiini sisaldava maisi lehtede lagunemisest mullas.

Käesoleva artikli autorid viisid mõõduka kliimaga Shveitsi maisikasvatamise piirkonnas läbi kaks põllukatset, mille käigus uuriti Cry1Ab toksiini lagunemist transgeense Bt maisi lehtedes sügisel, talvel ja kevadel.Autorite sõnul on hädavajalik teostada pikemaajalist seiret nii enne kui pärast transgeensete Bt taimede  tahtlikku keskkonda laskmist, et hinnata taimejääkides sisalduva Bt toksiini pikaajalist toimet mullaelustikule.

Loe edasi:
http://www.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=972&keel=eesti 

GMO-vaba Euroopa leht – Transregionale

TRANSREGIONALE on Euroopa GMO-vabade piirkondade ajaleht.

"Transregionale" on faktiküllane leht, mis ilmus seoses Euroopa GMO-vabade regioonide võrgustiku 2. konverentsiga, mis leidis aset Berliinis 14-15.01.2006.
Kohtumisest võttis osa 250 inimest 35 riigist. Eksperdid, aktivistid, kohalike omavalitsuste esindajad, põllumehed, keskkonna- ja tarbijakaitsjad arutasid kaks päeva, kuidas hoida oma piirkond vaba geneetiliselt muundatud taimedest ja toidust. Tehti grupitööd, vaieldi, vahetati infot, ja tehti ühiseid tulevikuplaane.
Peamised diskussiooniteemad, aga ka huvitavamad lood, leidsid kajastust  lehes, mida saab lugeda nii saksa, kui inglise keeles ülaltoodud veebiaadressil.

Inglisekeelne versioon asub aadressil:
http://www.gmo-free-regions.org/transregionale/transregional-en.html

Mali põllumehed ei soovi geenmuundatud taimi ning leiavad, et see ohustaks nende eluviisi
The Independent, UK, 31. 01. 2006 

Mali - maailma riikidest neljanda  vaeseima riigi – põllumehed teatasid valitsusele, et ei soovi geenmuundatud taimede lubamist oma põldudele. Otsus tehti teatavaks pärast seda kui Aafrika esimene „põllumeeste kohus” vaidles teema läbi. Arutelu oli tingitud Mali valitsus kaalutlusest, kas lubada Malis muundtaimede katsepõldude loomine või mitte. Viiepäevase kohtumise tulemusena, kus põllumehed kuulsid hulga poolt ja vastu argumente, otsustasid põllumehed, et muundtaimed hävitaksid nende elukombed. Otsus sündis hoolimata sellest, et Mali talunikud on viimastel aastatel olnud puuvilla kasvatamisel kimpus kahjuritega, kelle vastu BT-puuvill võiks mõne aja jooksul aidata.  Üks kohtunikest, Birama Kone, ütles: "GM-kultuurid seostuvad sellise maaviljelusega, mis marginalieseerib vastastikuse abi ja koostöö talunike vahel ning meie sotsiaalse ja kultuurilise elu”. Aafrika riigid on üldiselt olnud GMO-de suhtes ettevaatlikud, hoolimata USA valitsuse ja biotehnoloogiafirmade kinnitustest, et muundtooted on ohutud. 2002 aastal keeldus Sambia laskmast riiki GM-toiduabi. Zimbabwe, Malawi, Mosambiik, Lesotho ja Angola teatasid samuti, et nad võtavad vastui vaid maisi, mis on jahvatatud, et vältida kohaliku maisi saastumist. Vaid mõned üksikud riigid, sh LAV ja Burkina Faso, on lasknud GM-taimed oma põllumajandusse. Malis on pool eksporditavast kaubast puuvill. 
http://news.independent.co.uk/world/africa/article342135.ece

Kreeka vastab Euroopa Komisjoni keelule uue GMO-keeluga
30. 01. 2006, Greenpeace European Unit & Greece

Euroopa Komisjon nõudis Kreekalt geneetiliselt muundatud maisi keelu lõpetamist.

Vastusena Komisjoni nõudele lõpetas Kreeka Valitsus nõutud keelu ja kehtestas uue GMO-keelu, milles keelas ueusti ära samad maisisordid, mis enne (mille vanemaliiniks on Monsanto MON810) ning lisaks keelas ära veel 14 uut sorti, mis Euroopa Komisjon lisas 30. detsembril EL sordiseemne kataloogi ilma avalikkust sellest teavitamata.

Keskkonnaorgansiatsioon Greenpeace Europe kritiseerib tugevalt Euroopa Komisjoni läbipaistmatut asjaajamist ja leiab, et Komisjon peaks Kreekalt demokraatia põhimõtteid õppima ja mitte enam USA ja biotehnoloogiatööstuse heaks räpast tööd tegema." 
 

Austria keelab muundatud rapsi
23 .01.2006

Austria otsustas keelata Monasnto geenmuundatud raps GT73. Praeguse seisuga on EL-s 12 GMO-keeldu.

Siseriiklike keeldude arv suureneb, hoolimata Euroopa Komisjoni püüetest lubada Euroopa Liitu üha enam geneetiliselt muundatud organisme.
Loe edasi:
http://eko.org.ee/gmo/index.php?act=uudis&uudis_id=60

GM-soja kontrollimatu kasvatamine Rumeenias
Greenpeace International

Rumeenias on suurim pindala põllumaad Euroopa riikide seas, kus kasvatatakse GM põllukultuure. 2005. aastal kasvatati seal soja 136,4 tuhandel hektaril, millest ainult 85 tuhat ha oli ametlikult registreeritud GM sojana. Erinevatel hinnangutel võib GM soja all tegelikult olla kuni 90% kogu soja all olevast põllumaast.

Greenpeace´i täielik raport soja saastumise kohta on aadressil http://www.greenpeace.ro/images_var/060104ge_rrsreportgap.pdf

2005. a. augustis viis Greenpeace koos Umweltbundesamt'i (Austria) laboritega läbi kasvatatava soja geneetilise analüüsi, mis näitas, et GM soja (või GM sojaga saastunud kultuure) kasvatatakse tõepoolest üle terve Rumeenia.

Kuigi riiklikul tasandil on olemas vastavad registrid, ei kontrolli nende täitmist keegi. Veelgi enam - juba varasemalt on Greenpeace teinud Rumeenias kindlaks GM kartulite ja ploomidega korraldatavaid eksperimente, millel puudusid vastavad load. Ka on tavaline, et farmerid deklareerivad GM soja kasvatamise oluliselt väiksemal pinnal kui tegelikkuses.

Põhiteguriteks sellise olukorra kujunemisel peetakse riikliku seadusandluse nõrkust ning vastava järelvalve täielikku puudumist - Rumeenias pole ühtegi sertifitseeritud laborit, mis tegeleks GM põllukultuuride analüüsimisega. Ka ei ole USA biotehnoloogiahiiu Monsanto poolt toodetud GM Roundupikindel soja, mida Rumeenias laialdaselt kasvatatakse, leidnud EL heakskiitu.

Ja kõik see, mida kirjeldab oma aruandes Greenpeace, toimub riigis, mis valmistub 2007. aastal Euroopa Liitu astuma. 
 

Loodi inimese ajurakkudega hiired
Eesti Geenikeskus

Salki Instituudi (San Diego, USA) teadlased on loonud hiired, kelle aju sisaldab väikeses koguses inimese ajurakke. Hiirte loomise eesmärgiks on luua närvihaiguste - nagu näiteks Parkinsoni tõbi - realistlikud mudelid.
Hiirte 14-päeva vanuste embrüote ajju süstiti umbes 100000 inimese embrüonaalset tüvirakku, mille tulemusena sisaldasid sündinud hiirte ajud 0,1% inimrakke.

Loe edasi:
http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&nid=1554  

EL toiduohutuse seadusandjal pole piisavalt raha
Food Production Daily, France,
11.02.2006  

Euroopa Toiduohutuse amet  ütleb, et on alafinantseeritud ning kaalub hakata nõudma oma töö eest raha firmadelt.  See tähendaks lisakulutusi firmadele, mis juba praegu peavad maksma teadusuuringute läbiviimise eest, mille olemasolu nõuab Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA). EFSA asutati kaks aastat tagasi ja see oli mõeldud toimima sõltumatu organina, mis teostab teaduspõhist riskianalüüsi toidu ja sööda ohutuse valdkonnas.  Kuid EFSA avaldab oma nõustamisdokumendis, et seadusandja on alafinantseeritud ja vajaka jääb ka tööjõust, arvestades tööd, mis tal tuleb teha.
http://www.foodproductiondaily.com/news/ng.asp?id=65009

Euroopa Komisjon lubab muundsaastes kannatada saanud talunikele kompensatsiooni maksta
Euroopa Komisjon andis Taanile õiguse maksta kompensatsiooni talunikele, kelle tava- või mahetoodang on kannatanud selle hulka juhuslikult sattunud muundosiste tõttu. Tegu on esimese korraga, kui Komisjon mõnele riigile sellise õiguse annab.
http://www.greengate.ee/index.php?page=42&id1=12617 

Prantsusmaa talunike organisatsioon ei maksa ära ülekohtust trahvi

Prantsusmaa talunike konföderatsioon teatab, et ei kavatse tasuda kohtus geenitehnoloogiafirma Monsanto kasuks väljamõistetud 196 000 00 eurot muundkultuuride katsepõllu hävitamise eest. Konföderatsioon peab kahjusummat ülekohtuselt suureks ning kahtlustab, et tegu on teadliku püüuga konföderatsioon lammutada. Samuti puudub konföderatsioonil nõutav rahasumma ning ka väljavaated seda kunagi üldse kokku saada.

Konföderatsioon on Monsantoga sõdinud juba 15 aastat ning saavutanud oma võitluses ka arvestatavat edu. Näiteks läks konföderatsiooni toel õnneks lõpetada kasvuhormoone sisaldava loomaliha müük Euroopa Liidus. See otsus tõi Monsantole olulist rahalist kahju. Konföderatsioonil õnnestus ka takistada Monsantol transgeense seemnevilja müüki Prantsusmaa ja teiste Euroopa riikide talunikele.

Loe edasi:
http://www.greengate.ee/index.php?page=42&id1=12874 

Kriitikud peavad Iraagi GMO-seadust ohtlikuks
Kriitikud peavad Iraagi GMO-sid puudutavaid seadusi Iraagis ohtlikeks ja leiavad, et nt GM-nisu lubamine võib hävitada looduslikud nisusordid nisu geneetilises päritolukeskuses.

Viimased seadusmuudatused lubavad Iraagi talunikel kasutada geneetiliselt muundatud nisu, et üles ehitada Iraagi põllumajandust. See on kaasa toonud kriitika, kuna leitakse, et uus seadus võib hävitada sootuks looduslikud nisusordid, mida Iraagis kui nisu geneetilises päritolukeskuses on mitmeid.

"Muundnisu lubamine Iraaki tähendab mitmekesisuse hävitamist”, hoiatab Brasiilia Ülikooli geneetikaprofessor Nagib Nassar. "Looduslik nisu asendub monokultuurse nisuga, mille geneetiline baas on väga kitsas. See on suur probleem, sellest tuleb katastroof.”

Muretsema paneb nn korraldus 81, üks sajast koalitsiooni esindaja L. Paul Bremer´i kehtestatud korraldusi. 2004.a. välja antud korraldus 81 lubab GM-kultuuride kasutamist Iraagis, seletades seda vajadusega taastada riigi põllumajandus ning annab ka intellektuaalse omandi õigused uute seemnesortide aretajatele.

Täpsemalt saab lugeda:
http://www.the-scientist.com/news/20051130/01  

India puuvillakasvatajad on langenud illusioonide ohvriks
Institute of Science in Society, UK, 02.02.2006

Rhea Gala, Suurbritannias asuvast instituudist ISIS (Institute of Science in Society) tegi reisi Indiasse, Andhra Pradeshisse, et uurida välja, miks väiketalunikud ikka külvavad geneetiliselt muundatud puuvilla, kuigi see on andnud nii palju negatiivseid tagasilööke alates selle turulejõudmisest neli aastat tagasi.Huvitav kirjeldus olukorrast Indias (inglise keeles):
http://www.i-sis.org.uk/IndianCottonFarmersBetrayed.php


Rumeenia valitsus keelab muundatud soja kasvatamise
04.02. 2006 

Muundsoja kasvatamine keelatakse Rumeenias alates 1.01.2007. Rumeenia valitsus lähtub sellest, et GMO-d on väga vastuoluline teema Euroopas, poliitiliselt tundlik ning enamik tarbijaid on GMO-de vastu. Kuna Rumeenias kasvatatakse sellist muundsoja, mis ei ole EL-s kasvatamiseks lubatud, otsustas Rumeenia valitsus põhjaliku arutelu tulemusena keelata muundatud soja alates 1. jaanuarist 2007.  

Ungari ei soovi jätkuvalt GMO-sid lubada
Hungarian News Agency, 09.02.1006
http://english.mti.hu/default.asp?menu=1&theme=2&cat=25&newsid=215038

Ungari valitsus teatas, et Ungari ei soovi jätkuvalt GM-maisi Ungarisse kasvatamiseks lubada. Valitsuse esindajad teatasid pressile, et maisisordid, mis on EL-s vabaks kauplemiseks lubatud, on ohtlikud keskkonnale ja tervisele, teatas Keskkonnaministeeriumi kõrge ametnik Andras Gombos.Ta lisas, et uurimused näitavad, et nende maisisortide toksilisus võib tuhandeid kordi ületada traditsiooniliste pestitsiidide toksilisust, kui maisi kasvatatakse niisketes kliimaoludes.Ungaris on GM-mais olnud keelatud alates 2005.a jaanuarist. Põllumajandusminsiter Jozsef Graf ütles, et ka Ungari majanduslik huvi on jääda GMO-vabaks. Ungari on üks Euroopa suuremaid teraviljatootjaid. Graf ütles, et Ungari proovib veenda teiste EL riikide ministreid suvisel kohtumisel keeldu toetada.

Seekordne infoleht  on valminud Eestimaa Looduse Fondi geneetiliselt muundatud organismide (GMO) teemalise uurimis- ja teavitusprojekti raames “Keskkonnaorganisatsioonide, põllumajandustootjate ja tarbijate teadlikkuse tõstmine GMO-dest ja nendega kaasneda võivatest riskidest”, mida rahastab Euroopa  Komisjon  programmi “Valitsusväliste organisatsioonide keskkonnaprojektide edendamine ühiskonna tugevdamiseks ja keskkonnaalase EL seadusandluse rakendamiseks Eestis”  kaudu.