Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Seementööstus eirab põllumeeste õigusi

International Institute for Environment and Development 
7. september 2009

Teadlaste sõnul kaob arengumaade põllumeestel suurim lootus kliimamuutuste mõju leevendamiseks, sest firmade kontroll seemnete üle kasvab pidevalt. /.../ Rahvusvahelise Keskkonna- ja Arenguinstituudi teadlaste ja nende Hiina, India, Keenia, Panama ja Peruu partnerite sõnul väheneb traditsiooniliste seemnesortide mitmekesisus kiiresti, mis tähendab, et sellised väärtuslikud omadused, nagu põua- ja kahjurikindlus lähevad igaveseks kaduma.

“Seal, kus põllumeeste kogukonnad on suutnud säilitada traditsioonilised sordid, kasutavad nad neid juba praegu kliimamuutuste mõjudega hakkama saamiseks," ütleb IIED projektijuht Krystyna Swiderska. “Kuid enamasti on kohalikud sordid asendunud väiksema varieeruvusega "tänapäevaste" seemnetega, millele firmad teevad suurejoonelist reklaami ja mida valitsused subsideerivad. Nende seemnete geneetiline mitmekesisus on väiksem, samal ajal vajavad nad rohkem selliseid sisendeid, nagu pestitsiidid ja väetised ning rohkem loodusressursse, nagu maa ja vesi."

Teadlaste sõnul on üheks põhjuseks see asjaolu, et samal ajal kui rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon kaitseb mõjuvõimsate suurfirmade tulusid, ei tunnusta see ega kaitse vaeste põllumeeste õigusi ja teadmisi.“Lääne riigid ja seemnetööstus tahavad muuta rahvusvahelist taimesortide kaitse konventsiooni (UPOV konventsiooni), et kommertssordiaretajad saaksid rangemaid eksklusiivõigusi enda aretuse tulemustele," ütleb Swiderska. “See vähendab veelgi põllumeeste õigusi ja suurendab seemnete mitmekesisuse kadu, millest vaesed kogukonnad sõltuvad muutuva kliimaga kohanemisel."Teadlased juhivad tähelepanu ka sellele, et jätkamaks kohalike sortide säilitamist ja kohandamist peab põllumeestel olema võimalus vabalt säilitada, kasutada, müüa ja vahetada enda säilitatud seemneid.
Tehnoloogiad, mis piiravad neid põliseid õigusi — nimelt geneetiline kasutuspiirangute tehnoloogia (GURT) - ohustavad väga tõsiselt geneetilist mitmekesisust, seemnekvaliteeti ja vaeste kogukondade põllumeeste elatise teenimise ja äratoitmise võimalusi."
"Põllumajandusega tegelevad kogukonnad, mis on aastatuhandete jooksul aretanud ja suutnud säilitada rikkaliku seemnete mitmekesisuse vajavad katastroofiliselt õigusi ja võimalusi nende säilitamise jätkamiseks," ütleb Ruchi Pant India organisatsioonist Ecoserve. “Nad vajavad samu õigusi enda traditsioonilistele sortidele ja nende kasvatamisega seotud teadmistele, nagu firmadel on tänapäevaste sortide üle, mida nad aretavad ja patenteerivad. Uued seemnete kasutamsiega seotud seadused, mida põllumajandusega tegelevates arenguriikides vastu võetakse ohustavad väikepõllumeeste õigust säilitada, külvata ja vahetada kohalikke traditsioonilisi sorte."

Harva juhtub, et väikepõllumehed saaksid mingit kasu sellest, kui väljastpoolt tulijad, nagu sordiaretusega tegelevad suurfirmad kasutavad kohalikke traditsioonilisi seemneid uute sortide loomiseks, sest firmad saavad uute sortide katsetamisel ja registreerimisel intellektuaalse omandi õiguse. Üheks lahenduseks, mis on edukalt toiminud Edela-Hiinas, on "osaleva sordiaretuse partnerluse" (Participatory Plant Breeding research partnerships) sõlmimine põllumeeste ja aretajate vahel, mille alusel sordiaretajad jagavad põllumeestega tulu võrdselt vastutasuks selle eest, et saavad neilt seemneid ja teadmisi. “Traditsioonilised seemnesordid on Hiina põllumehe jaoks äärmiselt olulised kliimamuutustega toime tulemiseks," ütleb Jingsong Li Hiina Põllumajanduspoliitika Keskusest. “Samal ajal ohustab bioloogilist mitmekesisust sellised probleemid, nagu põud, üleujutused, kahjurid ja haigused, mida kliima muutumine võib soodustada. Seetõttu on ka põllumehed huvitatud enda sortide täiustamiseks läbi osaleva sordiaretuse."

http://www.iied.org/natural-resources/key-issues/biodiversity-and-conservation/seed-industry-ignores-farmers%E2%80%99-rights-adapt-climate-change

 

Eesti ühines rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga 24.09.2000

24. septembril 2000 ühines Eesti rahvusvahelise uute taimesortide kaitsekonventsiooniga ning sai seega Rahvusvahelise Uute Taimesortide KaitseLiidu (UPOV) 46-ndaks liikmesriigiks.  Konventsioon võeti vastu 1961.aastal, viimati uuendati seda 1991. aastal.
Uute sortide kaitse on sarnane sellega, mida leiutaja saab patenteerides oma leiutise Patendiametis. Kaitsealuse sordi omanik saab ainuõiguse toota müügiks ja müüa sordi paljundusmaterjali. Sordikaitset saab rakendada kõikidele taimeliikidele ja
-perekondadele. Kui on tegemist vegetatiivselt paljundatavate viljapuude ja dekoratiivtaimedega, saab omanik ainuõigusepaljundada kaitsealust sorti puuviljade, lillede ja teiste toodetetööstuslikuks tootmiseks. Samuti võib omanik anda välja litsentse teistele isikutelekaitsealuse sordi paljundusmaterjali tootmiseks ja müügiks.Omanik võib maksustada autoritasuga kogu müüdava paljundusmaterjali.

Sordiomanikul on võimalik algatada kohtus hagi isikute vastu, kes on tema õigusi rikkunud, näiteks esitada kahjutasunõue isiku vastu, kes müünud loata kaitsealuse sordi seemneid või taimi. Keelatud pole kasvatada või kasutada kaitsealust sorti oma tarbeks mittetulunduslikel eesmärkidel. Muudel juhtudel tuleb hankida sordiomanikult litsents. Kaitsealuse
sordi omanikul on õigus kehtestada litsentsitasusid.

Kaitsealuse sordi omanik võib müüa, pärandada või üle anda oma õigusi teisele isikule samamoodi nagu igat teist liiki isiklikku omandit. Sordikaitset saavad ka välismaised sordid, mille omanik on avaldanud selleks soovi.
Kaitsealuse sordi omanik on kohustatud maksma riigilõivu sordikaitse taotlemise, sordi kaitse all hoidmise ja registritoimingute eest. Sordiregistri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötlejaks Taimetoodangu Inspektsioon. Otseselt tegeleb sordikaitsega Taimetoodangu Inspektsiooni sordikontrolli osakond, mis asub Viljandi maakonnas, Viljandi Sordikatsekeskuses.

Rahvusvahelise uute taimesortide konventsiooniga ühinemise seadus võeti Eestis vastu 15.märtsil 2000. Sordikaitseseadus võeti vastu 1994. aastal, mida seoses vajadusega ühineda Rahvusvahelise Uute Taimesortide Konventsiooniga täiendati1998. aastal. Täielikku kooskõlla viimiseks UPOV-I 1991.aasta konventsiooniga võttis Riigikogu 19.jaanuaril 2000 vastu Sordikaitseseaduse muutmise seaduse.

Sordikaitse rakendamine on kohustuslik kõikidele WTO riikidele, samuti Euroopa Liiduga liitumisel.
http://www.agri.ee/eesti-uhineb-rahvusvahelise-uute-taimesortide-kaitse-konventsiooniga