Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GMO-de hävitav mõju mullale

Wellness Uncovered, USA

17. juuni 2009
 

Hiljuti viidi Indias Vidharbha regioonis läbi uuring, mille eesmärgiks oli hinnata geneetiliselt muundatud Bt (Bacillius thuringiensis) puuvilla mõju mulla mikroorganismide populatsioonile. Uuringu tulemusena täheldati Bt kultuuride kasvukohas oluline mikroobiaalse biomassi vähenemine. Uurijate hinnangul ähvardab olemasoleva tendentsi jätkumine 6,7 miljoni hektari Bt kultuuride all oleva mulla steriilseks muutumist lähima 10 aasta jooksul. Monsanto geneetiliselt muundatud (GM) puuvill on Indias laialt levinud ja selle muundamisel on taime sisestatud mullabakteri (Bacillius thuringiensis) geenid. Bt toksiini kasutatakse kaitseks mitmete kahjurite vastu, kelle vastseid Bt toksiin tapab.

Kuid alles hiljuti on teadlased hakanud uurima Bt toksiini mõju mulla mikroorganismide eluvõimele. 2008. a detsembris läbi viidud uuringu käigus uurisid teadlased mikroorganismide esinemist 25 põllul, millel on 3 aastat kasvatatud Bt puuvilla ning võrdlesid seda Vidharbha tavapuuvilla põldudel mikroorganismide esinemisega.Vidharbha piirkond on viimasel ajal palju meediakajastust saanud selle tõttu, et seal on järsul suurenenud põllumeeste enesetapud, mida seostatakse GM puuvilla kasvatamisel tekkivate kahjudega.

Bt puuvilla mõjud mikroorganismidele ja ensüümidele


Teadlased dokumenteerisid olulisi mikrofloora häireid, konkreetsemalt esines Bt puuvilla kasvumullas võrreldes kontrollmuldadega 17% vähem aktinomütseete ja 14% vähem kasulikke baktereid.
Aktinomütseedid, on bakterid, mis on vajalikud tselluloosi ja huumuse lagundamiseks ja toitainete mineraliseerimiseks ja immobiliseerimiseks. Ilma selle olulise funktsioonita hakkab muld surema, mis suurendab taimede haigestumist ja vähendab toitainete sisaldust mullas.

Samamoodi tuvastasid teadlased mulla ensüümide (nagu nt dehüdrogenaas, nitrogenaas ja happeline fosfataas) vähenemise Bt puuvillapõldude mullas võrreldes tavapuuvilla põldude mullaga.
Teadlased dokumenteerisid dehüdrogenaasi vähenemise 10,3%, nitrogenaasi vähenemise 22.6% ja happelise fosfataasi vähenemise 26.6% võrra. Mullaensüümid, mille ülesandeks on muuta mullas leiduvad toitained taimedele kättesaadavaks, on mulla metabolismis äärmiselt olulisel kohal. Näiteks tasakaalustab ja reguleerib nitrogenaas mulal lämmastikutaset.


Uuringus osalenud teadlase sõnul võib sellise tempo jätkudes kümme aastat geneetiliselt muundatud Bt-taimede kasvatamist tuua kaasa mullaorganismide hävimise, jättes alles elutu mulla, mis ei suuda toota toitu.

Viidatud artikkel: Navdanya, 2009. Effect on Soil Biological Activities Due to Cultivation of Bt. Cotton. Unpublished Report.
http://www.navdanya.org/report1.pdf

 

http://www.wellnessuncovered.com/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=113:the-devastating-effects-of-gmos-on-the-future-of-soil&catid =34:articles-on-gmo-safety&Itemid=15