¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GM seemnefirmad takistavad teadusuuringute teostamist

The New York Times, USA
19. veebruar 2009

Biotehnoloogiafirmad takistavad ülikoolide teadlastel geneetiliselt muundatud taimede efektiivsust ja keskkonnamõjusid uurimast, kurdavad teadlased.
USA Keskkonnaministeeriumile saadetud pöördumises kirjutavad teadlased: " Paljudes kriitilistes küsimustes ei ole legaalselt võimalik täiesti sõltumatuid uuringuid teostada."
Keskkonnaministeerium palus avalikkuselt kommentaare järgmisel nädalal GMO-de suhtes toimuva teadlaste kohtumise jaoks.

GM taimede kritiseerijad, nagu nt keskkonnaorganisatsioonid, on juba pikka aega kurtnud, et GM taimi ei uurita piisavalt põhjalikult ja võivad potentsiaalselt omada negatiivseid tervise- või keskkonnamõjusid.

Teadlased - 26 maisikahjureid uurivat spetsialisti - ei soovinud enamasti oma nime avalikustada, kuna kardavad, et firmade mõjuvõim võib tuua kaasa nende uurimuste peatamise.
Siiski olid mõned, kes olid nõus andma intervjuud ja enda nime avalikustama.

Teadlaste sõnul on probleem selles, et põllumehed ja teised GM seemnete ostjad on sunnitud alla kirjutama lepingule, mis kohustab neid pidama kinni firma patendiõigustest ja keskkonnaregulatsioonidest. Samal ajal keelab aga leping GM taimede kasvatamist teadusuuringute läbiviimise eesmärgil.

Seega võivad ülikooliteadlased vabalt osta teadusuuringute jaoks pestitsiide või tavaseemneid, kuid mitte geneetiliselt muundatud seemneid. GM seemnete puhul on teadlased sunnitud küsima luba seemnefirmadelt ning sageli juhtub, et luba ei anta või nõuab firma teadlaste sõnul õigust andmete revideerimisele enne tulemuste avaldamist.

Teadlased lisavad, et sellised lepingud on juba pikka aega probleemiks olnud, kuid nüüd soovivad teadlased probleemi avalikustada, kuna nende kannatus on katkemas.

”Kui firma võib kontrollida avalike asutuste poolt läbi viidavaid teadusuuringuid, võivad nad minimeerida potentsiaalseid negatiivsete tulemusi, mis uuringu käigus võivad ilmneda," ütleb Minnesota Ülikooli entomoloog Ken Ostlie, üks allakirjutanud teadlastest.
Üllatav on kogu loo juures aga see, et protestivad teadlased, kes töötavad peamiselt suurte põllumajandusprogrammidega ülikoolide juures, ütlevad, et nad ei ole sugugi tehnoloogia enda vastu. Pigem on küsimus selles, et tööstuse kontrolli tulemusena ei saa teadlased teavitada põllumehi sellest, kuidas oleks kõige parem GM taimi kasvatada. Ning nende sõnul on andmed, mida firmad esitavad valitsusasutustele, "liiga piiratud."

Firmadel on potentsiaalselt võimalik manipuleerida andmetega, mida nad esitavad keskkonnaministeeriumile," ütleb Elson J. Shields, Cornell´i Ülikooli entomoloogia professor.

Pioneer Hi-Bred seemnefirma omaniku, firma DuPont asepresident William S. Niebur kaitses firmapoliitikat. Tema sõnul on GM taimed valitsuse poolt põhjalikult reguleeritud ja firmad peavad GM taimede mõjusid üksikasjalikult jälgima.

/.../ Biotehnoloogiafrimad Monsanto ja Syngenta väitsid, et nemad toetavad ülikoolide teadusuuringuid. Aga nagu firma Pioneer, ütlesid nemadki, et lepingud ostjatega aitavad tagada nende intellektuaalse omandi õiguste kaitsmist ning on vajalikud selleks, et firma saaks täita seadusandlikult määratud kohustusi.

Kuid Keskkonnaministeeriumi esindaja Dale Kemery ütles, et valitsus ei nõua firmadelt muud, kui putukaresistentsuse probleemi maandamist, kõik teised lepingusätted on koostatud firmade enda algatusel.

Firma Syngenta leping kasvatajaga ei sätesta mitte ainult teadusuuringuid üldiselt, vaid täpsustab, et seemne ostja ei või võrrelda firma Syngenta kultuuri ühegi teise konkureeriva kultuuriga.

Dr. Ostlie sõnul viis ta 2007. aastal läbi katset, et võrrelda, kui tõhusad on firmade putukaresistentsed maisisordid Minnesota osariigi tingimustes kahjurite vastu. Tal olid kõigi kolme firma load, kuid 2008. aastal ütles Syngenta, et katkestab antud loa ja katse pidi katkestama.

”Firma lihtsalt otsustas, et uuringu jätkamine ei oleks nende huvides," ütleb dr. Ostlie.

Ka Põhja-Dakota Osariigi Ülikooli entomoloogia professor Mark A. Boetel tahtis testida GM suhkrupeedi seemneid, enne kui neid põllumeestele müüma hakatakse. Tal oli plaanis uurida, kuidas reageerib GM suhkrupeet insektitsiidide pealekandmisele. Kuid ülikool ei suutnud leppida Monsanto ja Syngentaga kokku avaldamise tingimustes ja intellektuaalse omandi õigusega seotud küsimustes.

Michigani Osariigi Ülikooli entomoloog Chris DiFonzo ütles, et putukaseire tegemisel vältis ta GM kultuuride põlde, kuna tema töö põllul oleks tähendanud probleeme põllumehele.

/.../

Dr. Shields´i sõnul on põllumajandussektoris teostatavad teadusuuringute rahastus järk-järgult liikunud avalikust sektorist erasektorisse.
See muudab paljud ülikooliteadlased sõltuvaks suurte seemnefirmade firmade rahastamisest või tehnilisest koostööst firmadega.  ”Inimesed kardavad "musta nimekirja" sattuda," ütleb Shields. "Kui kogu su töö keskmes on maisikahjurid ja sul on vaja uusimaid maisisorte, firmad aga keelduvad neid andmast, ei saa sa oma tööd teha."

http://www.nytimes.com/2009/02/20/business/20crop.html?_r=1


Teadlaste kommentaar:
http://www.regulations.gov/fdmspublic/component/main?main=DocumentDetail&o=090000648084de39