¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GMO-dega kliimamuutuse vastu? Patendipalavik

ClimateChangeCorp.com
17. september 2008

 Maailma suured seemnefirmad üritavad üksteise võidu kindlustada endale patente "kliimakindlatele" GMO-dele. Patendipalavik on kaasa toonud süüdistusi biopiraatluses ja vaidlusi kodanikuühiskonnaga.

Viimase nelja aasta vältel on maailma juhtivad biotehnoloogiafirmad uputanud patendibürood "kliimakindlate" geenide patenditaotlustesse.
Firmad väidavad, et nende geneetiliselt muundatud kliimaresistentsed seemned võivad  hakkama saada ka globaalse kliimasoojenemise katastroofiliste mõjudega - üleujutustega, põuaga, külmaga, soolase pinnasega.
Nagu lähtub Ottawas asuva valitsusvälise organisatsiooni ETC group (Action Group on Erosion, Technology and Concentration) analüüsist, on juba praegu sisse antud rohkem kui 530 "kliimakindlate" geenide patenditaotluse, mis kuulub 55 patendiperekonda. Enamasti püütakse patenteerida geenijärjestust ja meetodit, mille abil geeni kasutatakse taime muundamisel "kliimakindaks".

Patendijooksu esirindes on maailma suurim seemnefirma Monsanto ja maailma suurim põllumajanduskemikaal firma BASF. Nende kahe firma taotlused hõlmavad 27 patendiperekonda 55-st ja nad on sõlminud partnerlusleppe 1.5 miljardi US dollari suuruse teadusprojektile, mille käigus püütakse taimi kliimaresistentsemaks muundada.
Teiste patentide taotlejateks on sellised USA firmad nagu Dupont, Dow Agro Sciences ja Land O’ Lakes, Šveitsi firma Syngenta, Prantsuse firma Group Limagrain ja Saksa firmad Bayer ning KWS.

Need firmad on harjunud GMO-de kriitikaga, kuid on tekitanud kliimaresistentsete GM kultuuride patenteerimistaotlustega uue süüdistuste laine - seekord biopiraatluses.


Kas lihtsalt patendid või biopiraatlus?


Vandana Shiva, kauaaegne keskkonnakaitsja ja New Delhis asuva valitsusvälise Teaduse, tehnoloogia ja ökoloogia teadusfondi rajaja, ütleb, et "kliimakindlad" geenid, mida firmad nimetavad enda leiutiseks, ei ole sugugi uued, vaid on olemas ka praegu ja et kohalikud põllumehed tunnevad hästi sorte, millel on vastavad omadused.
Kodanikuühiskonna aktivistide sõnul koguvad firmad seemneid üle maailma, sellistest kohtadest, kus ilmastikutingimused on ekstreemsed, oletades, et sellistes taimedes on firmale vajalikke geneetilisi omadusi.
Seejärel nad järjestavad nende sortide genoome, lootuses tuvastada geene või geenijärjestusi, mis suurendavad taime taluvust teatud loodusliku stressi vastu.
Seejärel arendavad firmad meetodi, mille abil saab identifitseeritud geenijärjestust viia transgeensesse taime, või meetodi, mis põhjustab sama geeni üleekspresseerumise taimes.

”India põllumehed on ammu tundnud ja kasutanud üleujutusekindaid, põuakindlaid, külmakindlaid ja kuumakindlaid taimi, mis on kohanenud kohalike tingimustega," ütleb Shiva. ”Kui patente antakse hajamaistele firmadele, eitatakse sellega teadmisi ja ka innovatsiooni, mis on juba olemas kohalikus kogukonnas."

Juba praegu on teada üsna palju taimi, mis saavad hakkama ka ekstreemsemates ilmastikutingimustes. Rahvusvahelise riisi uuringute instituudi ja
California-Davis Ülikooli teadlased avastasid põllumeeste poolt juba kasutuses oleva üleujutuste tingimustes edukalt toimiva sordi, mille nimi on ”Dhullaputia”. Sellist riisi kasutavad India põllumehed Orissa osariigis, kus üleujutused on sagedased. Dhullaputia sorti peetakse maailma kõige "üleujutuskindlamaks" sordiks ja selle omaduse avastasid kohalikud farmerid umbes 50 aastat tagasi.

Samamoodi on teadlased leidnud traditsioonilise aafrika riisi, mis saab edukalt hakkama põua ka kuuma tingimustes. Rahvusvaheline teadusliit Aafrika riisi keskus arendab nüüd põuakindlaid sorte, ristates traditsioonilist aafrika riisi kõrgesaagilise aasia riisiga.

”Seemnefirmad lihtsalt võtavad arengumaade looduses juba olemasolevaid sorte ja kasutavad geenitehnoloogiat, et isoleerida kliimakindlaid geene … [ja] siis lisavad neid uutele liikidele, sest see annab võimaluse patenti taotleda," ütleb Shiva.

Monsanto esindaja Indias kommenteeris olukorda järgmiselt: ”Kliima soojenemine esitab kogu maailma farmeritele uusi väljakutseid ja Monsanto ning teised firmad teevad teadusuuringuid ja investeerivad rahalisi vahendeid sellesse, et aidata põllumeestel nende väljakutsetega toime tulla.
Patendikaitse annab firmadele võimaluse oma investeeringud tagasi saada, mis omakorda võimaldab uute teadusuuringute tegemist ja uute toodete arendamist."

Monsanto esindaja sõnul ei ole ”biopiraatluse” kontseptsiooni adekvaatselt defineeritud ja kindlasti ei ole tegemist rahvusvaheliselt kokkulepitud definitsiooniga.

ETC Group defineerib biopiraatlust kui ”põllumajandusega tegelevate kogukondade ja põliskogukondade teadmiste ja geneetiliste ressursside omastamist eraisikute või firmade/asutuste poolt, kes soovivad luua nende teadmiste või ressursside kontrollimise suhtes eksklusiivset monopoli, patentide või intellektuaalse omandi õiguste reeglite abil.”

Aktivistide sõnul on kehtivad patendireeglid kasulikud suurtele rahvusvahelistele firmadele, sest kui patenti tahetakse vaidlustada, peab vastaspool tõestama piraatlust.
Kardetakse olukorda, kus peale patentide väljastamist tekib firmal õigus keelata arengumaade põllumeestel traditisooniliste kliimakindlate sortide kasutamine ja ta võib isegi nõuda nende hävitamist.

Kui mingi geenijärjestus muutub firma intellektuaalseks omandiks, on firmal õigus takistada teistel ükskõik millise teise taime kasutamist, millel on märkimisväärselt sarnane järjestus.
See võib tähendada, et põllumehed on sunnitud ostma "kliimaresistentseid" seemneid firmadelt (igal kasvuhooajal uuesti) ja põllumeestele ei jää õigust hoiustada, taaskülvata ja vahetada neid seemneid.

ETC Group´i sõnul on võimalik ka patentide ulatuslik rakendamine. Näiteks võib Dupont väita, et meetod, mis parandab taime põua- või külmakindlust, ei ole piiratud ühel taimel kasutamisega, vaid seda peab laiendama mitmetele teistele kultuuridele nagu mais, oder, nisu, kaer, rukis, sorgo või riis, soja, lutsern, värvohakas, puuvill või raps. Monsanto, BASF, Syngenta ja teised nimetatud firmad püüavad oma rohkete patenditaotlustega muuta tulevikus võimatuks teiste firmade töö selles valdkonnas.

 

Kahju põllumeestele

Seemnefirmad väidavad, et nende "kliimaresistentsed" seemned mitte ainult ei aita ülemaailmse kliimasoojenemise vast, vaid aitavad Maa rahvastikul pääseda näljast ja toidupuudusest.

Shiva sõnul on olukord vastupidine: ”kui firmad patenteerivad kliima-omadused muutub põllumajandus väga kalliks tegevuseks ja vaesed kannatavad rohkem kui praegu. Valitsused peavad kulutama rohkem raha, et osta patenteeritud seemneid, kuna vaesed põllumehed ei ole suutelised neid ostma."

Shiva toob näiteks korduvaid raporteid Lõuna-India põllumeeste enesetappudest. Lõuna-India põllumehed võtsid 2002. aastal kasutusele GM puuvilla, mis on viinud nad suurtesse võlgadesse.
Kodanikuühenduse organisatsioonide sõnul selle perioodi jooksul enesetappy teinud üle 200 Vidarbha osariigi põllumehe, sest koos GM puuvilla seemnete kasutuselevõtuga langes puuvillasaak.

Aktivistide sõnul olid farmerid võtnud laenu - peamiselt kohalike laenuhaide käest - et osta geneetiliselt muundatud Bt puuvilla seemet. Kuid puuvilla saak oli nii madal, et nad ei saanud võlgu tagasi maksta, neil ei jäänud ka vahendeid, et osta seemneid järgmiseks külvihooajaks. Seejärel arestisid laenuandjad nende vara ja konfiskeerisid neilt maa.

”Nüüd hakkab see korduma teiste kultuuridega. Suured firmad meelitavad põllumehi võltsreklaamiga ostma patenteeritud kliimakindlaid seemneid ja suruvad põllumehed veelgi suurematesse võlgadesse," hoiatab Shiva.

ETC Group´i teadusdirektor Hope Shand´i sõnul peaks valitsused reageerima olemasolevale olukorrale, tunnustades, kaitstes ja tugevdades põllumeeste endi aretus- ja säilitusprogramme ja edendades põllumajandustaimede geneetilist mitmekesisust. Just see peaks olema esmane käik, mis aitaks meil kohaneda muutuva kliimaga."

Kampaania reeglite muutmiseks

Ekspertide sõnul teevad lõdvad rahvusvahelised patendireeglid biopiraatluse firmadele lihtsamaks.”WTO TRIPS (Trade
Related Aspects of Intellectual Property - intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingud) patendire√ĺiim pakub kaitset tehnoloogiatele, mida on loodud, kasutades bioloogilist materjali. Samal ajal nende riikide õigused, kust see bioloogiline materjal pärit on, vastavalt ÜRO Bioloogilise Konventsiooni sätetele, on täielikult ignoreeritud,” ütleb Kasturi Das,
India Väliskaubanduse Instituudi WTO uuringute keskuse töötaja.

Arengumaad on püüdnud moodustada koalitsiooni ja nõuda TRIPS põhimõtete muutmist. Nende meelest peaksid patendi taotlejad avalikustama bioloogilise ressursside ja seotud traditsiooniliste teadmiste päritolu, tõestama, et päritolumaa on teadlik patenditaotlusest ja sellega nõus ja kohustuma jagama päritolumaaga ka kasu/hüve.
Kuid mitmed rikkamad riigid, sealhulgas USA, Kanada, Austraalia, Lõuna-Korea ja Jaapan on hääletanud nende ettepanekute vastu.

Shiva plaanib rahvusvahelise kliimakindlate taimegeenide biopiraatluse vastase globaalkampaania alustamist 1. oktoobril ning vaidlustada antud patenditaotlused nii USA kui Euroopa patendibüroodes.

Ta on juba võitnud kolm (kliimageenidega mitteseotud) GMO-patendivaidlust USA firmadega WR Grace, Rice Tec ja Monsanto, mis puudutasid neempuud, basmati riisi ja Nap Hal nisu.
Nii Euroopa kui USA ametivõimud jäid nõusse, et tegemist oli tõepoolest biopiraatlusega.

Kuid juba see, et firmad võivad üldse edukalt selliseid patente taotleda, näitab Shiva sõnul patendireeglite nõrkust. Kuid ta on kindel, et kodanikuühiskonna organisatsioonid suudavad vaidlustada ka patendid kliimakindlatele geenidele.

Monsanto esindaja sõnul on nad aga ”täiesti veendunud, et kõik meie patendid on kooskõlas rahvusvaheliste seaduste ja lepetega."

Hoolimata enamike riikide ja ka EL suurest vastuseisust GM taimedele on nad siiski suur äri. Põllumajandusliku biotehnoloogia turu-uuringutega tegelev firma Context Network hinnangul ületas 2007. a erafirmade seemneäri 22 miljardit USD, mis tähendab 10% kasvu võrreldes 2006. aastaga.
Ja kuna kliima soojenemine ilmselt loob pretsedenditu nõudluse kliimaresistentsete sortide järele, mis aitaksid tagad toidujulgeolekut, võivad sellised uued GM seemned avada biotehnoloogia firmadele pääsu uutele turgudele ja suurendada nende plahvatuslikku kasvu veelgi.
Kaalul on palju nii seemnehiiglaste kui kodanikuühiskonna aktivistide jaoks - ilmselt võime oodata pikka võitlust.

 

http://www.climatechangecorp.com/content.asp?ContentID=5644