Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Võimatu kooseksisteerimine

26. juuni 2008

Universitat Autònoma de Barcelona, Spain

Geneetiliselt muundatud maisi kasvatamine on põhjustanud drastilise mahemaisi kasvatuse languse ja muutnud kooseksisteerimise praktiliselt võimatuks.
Sellisele tulemusele jõudis üks esimesi Euroopas tehtud kooseksisteerimise uurimuse autor, uurides olukorda Euroopa peamises GMO-sid kasvatavas piirkonnas (Hispaania provintsid Kataloonia ja Aragon).

Teaduri Rosa Binimelis´e uurimus valmis Euroopa ALARM (Assessing Large Scale Risks for Biodiversity with Tested Methods) projekti raames, milles analüüsiti GMO-de, tava- ja mahepõllumajanduslike taimede kooseksisteerimise kontseptsiooni EL-s.
Töötulemused on avaldatud ajakirjas Journal of Agricultural and Environmental
Ethics (aprill 2008).

GMO-d lubati Hispaanias kasvatamiseks 1998. aastal ja see on kaasa toonud palju vastuolulisi kontsepsioone ja debatte.
Euroopa Komisjon hakkas juurutama GM- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise kontseptsiooni 2002.a kahe eesmärgiga: leida lahendus erinevate tootmistüüpide toodangu segunemise vältimiseks, kuna mahepõllumajanduses on GMO-de kasutamine keelatud ning muuta lihtsamaks "de facto" moratooriumi lõpetamine Euroopas ja hakata uusi GM taimi turule lubama.
Kooseksisteerimise kontseptsioonist lähtuvalt peaks tehniliste meetmete rakendamisel mõlemal tootmistüübil olema võimalik vabalt turul tegutseda ning see peaks vähendama GMO-dega seotud poliitiliste konfliktide teket.
Euroopa Komisjonil on plaanis käesoleval aastal viia läbi kooseksisteerimise poliitika rakendamise hindamine.

Enne GMO-de kasvatamise lubamist viidi taolisi uuringuid läbi kas modelleerimise või põldkatsete andmete alusel. Rosa Binimelis analüüsib olukorda Kataloonias ja Aragonis, kus kommertskasvatus algas juba 1998. aastal ja see teeb antud uuringu ainulaadseks. Uurimuse läbiviimiseks on kasutatud kvalitatiivseid tehnikaid, nagu 51 süvaintervjuud ja vaatlust.

Mõlema tootmistüübi puhul oli olukord 2007. aastal järgmine: Katalooni ja Aragoni GM maisi külvipindalad olid vastavalt 23 000 ha ja 35 900 ha, mis moodustab kogu maisipindalast 55% ja 42%. Kasvatatavaks GM maisiks on Bt mais, mis on muundatud eesmärgiga vähendada varreleediku tõttu tekkivaid taimekahjustusi. Maisi kasutatakse peamiselt loomasöödana.
Maisitootmine on koondunud teraviljakooperatiivide kätte, mille raames toimub kogu tootmisahel - alates seemnete ja sisendite müügist kuni kommertsialiseerimiseni, sealhulgas ka tehniline nõustamine.
Antud süsteem teeb GM maisi ja mahe- ning tavamaisi lahushoidmise keeruliseks ja kulukaks.
Mahemaisi jaoks ei ole eraldi silotorne ja on vaid üksikud kooperatiivid, mis piiravad GMO-de kasutamist.
Mahepõllumajanduse osakaal Hispaanias kasvab pidevalt, juurde tuleb nii tootjaid kui hektareid, kuid maisi puhul on tendents vastupidine.

Autor analüüsib nii sotsiaalseid mõjusid, vastuolusid kooseksisteerimist tagavate tehniliste meetmete määratlemisel ning raskusi, mida peavad läbima mahepõllumehed, kui nad tahavad segunenud toodangu eest kompensatsiooni saada.
Kompenseerimisraskused on seotud nii "saastumise" ulatuslikkuse ja selle päritoluga, aga oma roll on ka sotsiaalsetel põhjustel. Paljud põllumehed, kes võiksid kahjusid sisse nõuda, ei tee seda, et mitte muuta väikese kogukonna suhteid halvemaks.

Selle tulemusena vähenes Aragoni provintsis mahemaisi pindala 75% ajavahemikus 2004-2007 ja Kataloonias 5% (2002-2005).
Kataloonia puhul pärinesid ainsad saadaolevad andmed esimeste analüüside ajast, kus GM maisi kasvatamine ei olnud veel nii levinud, nagu praegu, selle tõttu on ka mahemaisi tootmise vähenemise protsent väiksem.

Binimelis jõuab järeldusele, et nii kooseksisteerimise kontseptsioon kui erinevad ettepanekud selle rakendamiseks on loonud juurde uusi probleeme, selle asemel et olemasolevaid konflikte lahendada.
Võib öelda, et siiamaani viitavad andmed sellele, et geneetiliselt muundatud taimede kasvatamise edendamist on tugevalt eelistatud kõikidele teistele alternatiividele.


 
http://www.uab.es/servlet/Satellite?c=Page&cid=1096476786473&pagename=UAB%
2FPage%2FTemplatePlanaDivsNoticiesdetall&noticiaid=1214462302153