¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Bt taimed ja nendega seotud probleemid

Kahjurikindlad taimed

Üks kolmandik maailmas kasvatatavatest GM kultuuridest toodab muundamise tulemusena oma kudedes Bt toksiini (mais ja puuvill). Looduses sünteesib seda mürki mullabakter Bacillus thuringiensis ja seda on kasutatud kahjurite tõrjes enam kui 50 aastat. Bakteri toksiini tootvad (Bt) mais ja puuvill  on võimelised hävitama taimekudedest toituvaid kahjureid ja nende vastseid, mistõttu peaks vähenema keemilise tõrje vajadus.

Teooria versus praktika

Praktika näitab, et kuigi Bt kultuurid hävitavad osasid kahjureid ja vajavad seeläbi esimestel aastatel vähem putukamürke, suureneb tõrjevajadus kiiresti. Üheks põhjuseks on sekundaarsete kahjurite kujunemine – need taimedel toituvad  liigid, kes põhikahjuri elimineerimise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena nüüd ise kahjureiks (näiteks lehetäid, tirdid). Teisalt võib põhikahjureil, näiteks puuvillamähkuril Indias, kujuneda välja resistentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Kui tava- ja mahepõllunduses piserdatakse Bt toksiini taimedele vaid  vajadusel, siis geneetiliselt muundatud Bt kultuurid toodavad kahjurimürki pidevalt. Kuna  putukad on kogu aeg selle toksiini mõjualas, tingib see palju suurema tõenäosuse resistentsuse tekkeks. Nii devalveeritakse ühtlasi ka loomulikke bioloogilisi võimalusi kahjurite kontrolliks.

Bt toksiin on aktiivne kogu kasvuperioodi vältel

Bt taimede puhul vajab tähelepanu asjaolu, et kui Bt taimede poolt sünteesitav mürk on aktiivne taime kogu kasvuperioodi vältel, siis sama mürk bakteri poolt toodetuna aktiveerub üksnes putuka sooles ning putuka hukkumisel laguneb see kergesti. Seetõttu on biotõrjes kasutatavate Bt bakterpreparaatide toime Bt taimedega võrreldes ohutum. Bakterpreparaate kasutatakse üksnes kahjuri kõrge arvukuse korral, taimedes  pidevalt sünteesitav  Bt aktiivne toksiin satub  aga taimejäänustes mulda ja võib seal sõltuvalt keskkonnatingimustest toimida teadaolevalt kuni aasta. 

Kuigi Bt toksiini eesmärk on mõjutada kahtjurite arvukust, võib ta mõjuda ka "mitte-sihtmärk organismidele" (ingl. k. non-target organisms) - st oganismidele, kes ei ole põllumajanduskontekstis sugugi kahjulikud. See toob taas kaasa  ökoloogilise tasakaalu häirumise.

Lisaks vt. alajaotust "Uuringud/raportid"

http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=408&Itemid=86

samuti võib Bt taimedega seotud probleemide kirjeldusega tutvuda Eesti Maaülikooli teaduri Eve Veromanni koostatud ülevaatest: gm_keskkonnariskid_ev 

Sekundaarsete kahjurite kujunemisest:
Secondary insect control in the USA pushes Bt cotton costs higher (jaanuar 2010)
http://deltafarmpress.com/cotton/cotton-insect-control-0115/