¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
EK ja Austria kooseksisteerimise konverents, aprill 2006, Viin

EL keskkonnavolinik leiab, et GMO-dele ei tehta EL-is korralikku ohutuse analüüsi

Viinis 4.-6. aprill toimunud Austria ja Euroopa Komisjoni korraldatud konverentsil oli EL keskkonnavoliniku Stavros Dimase sõnum ühemõtteline: EL toiduohutuse küsimustega tegelev amet (EFSA) ei tee oma tööd korralikult ja toetub liialt geneetiliselt muundatud taimi (GMO) välja töötavate firmade endi andmetele ning leidis, et enne GMO-de lubamist peaks uurima korralikult välja nende pikaajalised mõjud, mida firmade uurimused ei kajasta.

Euroopa Toiduohutuse Ameti töö ei ole piisavalt hea
Hiljuti viidi EFSAs läbi söltumatu hindamine tema töö kohta”, ültes Dimas „ning sellest on näha, et EFSA töö peab muutuma”. Kriitilisteks küsimusteks EFSA (Euroopa Toiduohutuse Ameti) töös on riskianalüüsi tegemine ning koostöö ja infovahetus liikmesriikidega. Dimas ütles ka, et hoolimata uuest direktiivist 2001/18, mis peamiselt reguleerib EL-s GMO-dega seonduvat ja põhimõtteliselt võimaldab viia läbi head riskianalüüsi, jääb riskianalüüsi tegemisel puudu teaduslikest andmetest ja teaduslikust lähenemisest. EFSA ei saa anda heakvaliteetset teaduslikku arvamust GMO-de pikaaegsete mõjude kohta ning on kerkinud küsimusi, kas GMO-sid tootvad firmad pakuvad Euroopa Komisjonile õiget infot. 

Niipea kui uue GMO taotlus tule mõnesse EL-riiki, peab sellele GMO-le oma hinnangu andma EFSA, enne kui toode lubatakse kogu EL territooriumile. EFSA teeb oma tööd vaid GMO-sid tootvate firmade esitatud andmete põhjal.

Märtsis toimunud keskkonnaministrite nõukogus väljendasid mitmete riikide esindajad Dimase sõnul muret selle üle, et EFSA ei võta arvesse sõltumatuid ja riiklikke uuringuid ning soovisid olla rohkem kaasatud pikaaegsete mõjude hindamisel. EFSAt on varemgi tugevalt kritiseerinud erinevad huvirühmad, peamiselt keskkonnakaitsjad, kes väidavad, et Euroopa Toiduohutuse Amet on korduvalt langetanud oma otuseid „nihkega” GM-tööstuse suunas. Biotehnoloogiatööstuse enda esindajad leiavad aga, et EFSA teeb oma tööd hästi, kuid mõned üksikud riigid lihtsalt sõdivad ihust ja hingest vastu, ja seda poliitilistel, mitte teaduslikel kaalutlustel.

GMO-de kasvatamisega võivad tekkida probleemid
Keskkonnavolinik Dimas arvas, et GMO-de kasvatmisse lubamine on hoopis keerulisem kui GMO-de lubamine impordiks toiduks või söödaks. See on ka loomulik, sest kaubandusvõrgust saab GMO-d siiski lihtsamini ära korjata, kui põldudelt. Kasvatamiseks taotletakse praegu kahe maisi ja ühe kartuli luba.

"GM-toodete kasvatamine tekitab terve rea uusi võimalikke riske keskkonnale, iseäranis võivad just pikaajalised mõjud avaldada mõju bioloogilisele mitmekesisusele,” ütles Dimas konverentsil. „Uue direktiivi alusel ei ole veel ühtegi GMO-d lubatud. Ja on oluline potentsiaalseid riske uurida enne GMO-de kasvatamisse lubamist”.

Dimas märkis ära ka, et pole raske märgata, et GMO-del on rohkem vaenlasi kui sõpru ning arvas, et vaevalt et GMO-de aktsepteerimine niipea tarbijate hulgas suureneb.  Seega peaks hoopis keskenduma tavasortide arendamisele ilma geneetilise muundamise rakendamiseta.

Põllumajandusvolinik ei tunne GMO-de pärast muret
Dimase kolleeg, põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel, leidis aga, et GMO-d kuuluvad Euroopa põllumajanduse juurde ja selle üle pole vaja enam vaielda. „Küsimus ei ole selles, kas jah või ei, vaid selles, kuidas”, ütles ta konverentsil. „GMO-d lubatakse EL-i vaid pärast ranget riskianalüüsi”, ütles Fiswcher Boel oma avakõnes. Seetõttu peaks konverentsi keskse teema – tava- mahe- ja muundkultuuride kooseksiteerimise -  raames arutama vaid GMO-de majanduslikke mõjusid ja võimaldama kõgile vaba valiku, ka GMO-kasvatajatele. Fisher Boeli arvates ei puuduta kooseksisteerimise meetmed keskkonda üldse.  Keskkonnavolinik Dimas paistis aga tundvat  rohkem muret antud teema üle: ta rõhutas korduvalt, et GMO-d ei tohi keskkonda kahjustada. Ta arvas, et kooseksisteerimise meetmed võivad mängida rolli keskkonna kaitsmisel GMO-de võimalike riskide eest ning hoiatas Brasiilia stsenaariumi eest, kus on näha GMO-de negatiivset mõju põllumajanduse intensiivistumisel, mille tagajärjel muld kaotab oma viljakuse ja hävivad nii väikepõllumehed kui vihmametsad. Samuti leidis Dimas, et kooseksisteerimise meetmed, mida arutatakse praegu EL-s liikmesriikide tasandil, puudutavad nii põllumajandust, kaubandust, keskkonda, konkurentsivõimet ja et põllumeestele peab jääma kindlus nii seemne kui saagi kvaliteeti ning puhtusesse. Samas ütles Dimas, et praeguseks pole kuigi selge, kuidas selline heanaaberlik kooseksisteerimine ikkagi toimuma hakkab – st kuidas vältida tava-, mahe- ja muundkultuuride segunemist praktikas ning arvas, et tehnilise kogemused selles valdkonnas on puudulikud.

Rahvas konverentsi uste taga
Samal ajal kui Viini Messikeskuse ruumide saalides Euroopa Komisjoni, ministeeriumite, GM-tööstuse ning üksikute konverentsile lubatud valitsusväliste organisatsioonide esindajad kuulasid ettekandeid erinevate riikide meetoditest geneetiliselt muundatud, tava- ja mahetaimede lahushoidmisest, väljendas konverentimaja ees meelt üle 2000 inimese, kes esindasid erinevaid euroopa keskkonna- ja tarbijateorganisatsioone. Austria põllumeeste ja paljude teiste valitsusväliste organusatsioonide korraldatud protsestdemonstratsiooni käigus anti Mariann Fischer Boelile üle Viini deklaratsiion, milles nõuti kõigi EL kodanike õiguste kaitsmist –õgust geneetiliselt muundatud taimedega saastumata toidule, õigust tava- ja mahepõllumeestel kasvatada oma toodangut ilma GMO-kasvatajatest tulenevast saastumisest tingitud lisakuludeta, GMO-dele korraliku riskianalüüsi tegemist GM-tööstusega mitteseotud instantside poolt.

10.04.2006, Nastja Pertsjonok, Viin