¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GM-soja: Ladina-Ameerika uus koloniseerija

GM soja: Ladina-Ameerika uus koloniseerija
Seedling, GRAIN, Miguel Altieri ja Walter Pengue

Sojatootmine levib Ladina-Ameerikas uskumatu kiirusega. Ekspordivõimaluste tõttu ja valitsuse heakskiidul hävivad sojapõldude pealetungi all metsad ja savannid.

2005.a. seisuga kasvatati biotehnoloogia tööstuse sõnul maailmas GMO-sid 90 miljonil hektaril. Tööstuse sõnul vastavad GMO-d miljonite suur- ja väikepõllumeeste ootustele nii arenenud riikides kui arengumaades ja on tarbija- ja keskkonnasõbralikud ning aitavad arengumaid näljahädast päästa.

Raske on mõista, kuidas aitavad GM kultuurid väikepõllumeeste vajadusi täita, kuna 60% kõikidest kasvatatavatest GMO-dest on herbitsiidiresistentsed taimed. Arengumaades on GMO-de kasvatus suurpõllumeeste pärusmaa, kes kasvatavad neid ekspordiks, mitte kohapeal tarbimiseks. GMO-sid müüakse arenenud riikidesse söödaks.

Ulatuslik ekspansioon, millega käivad kaasas tohutud transpordi infrastruktuuri projektid, mis hävitavad loodust, on veel palju suurema mõjuga kui ainuüksi lageraie uute sojapõldude rajamise nimel. Tööstuse jaoks loodavad veeteed, raudteeliinid, teedevõrgustikud, mis soodustavad omakorda erainvesteeringuid metsaraiesse, kaevandustesse, karjatamisse, mõjutavad väga jõhkralt bioloogilist mitmekesisust ning neid mõjusid ei arvesta ükski riskihindamise uuring. Iga 11 põllumehe kohta, kes kaotab oma maa ja töö soja tööstusliku kasvatamise tõttu, leiab vaid 1 töö uues tootmisvormis. Argentiina valitsus, innustatuna soja ekspordivõimalustest, plaanib juba olemasolevale 14 miljonile hektarile lisaks külvata soja  2010.a. veel 4 miljonile hektarile. Argentiinas on herbitsiidirestsentse soja levimise ajal põllumajandustootmisest välja langenud 60 000 põllumeest. Vaid 10 aasta jooksul suurenes sojatootmine 126% võrra - puuvilja-, nisu- ja maisikasvatuse ning piimatööstuse arvelt.
Soja kasvatamine mõjub hävitavalt mullaviljakusele. Herbitsiidiresistentsed kultuurid võivad küll vähendada mullaerosiooni, sest nende kasvatamine nõuab vähem kündmist, kuid seevastu kasvatatakse neid nüüd ka palju erosioonialtimatel aladel. Järjest suuremaks probleemiks on muutumas umbrohtude herbitsiidiresistentsus.

Artikli täisversiooni saab lugeda:
http://www.grain.org/seedling/?id=421