partnerid

    kkok kkamet

    rmklogo

    riigikontroll

Keskkonnakirves ja -tegu

EKO liikmed valivad ühiselt aasta keskkonnakirvest ja -tegu alates 2004. aastast. Keskkonnakirve ja -teo tiitli väljaandmise eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu keskkonnatemaatikale ning tuua välja eredaimad näiteid Eesti ühiskonnast. Eelmistel aastatel tegid teene ja karuteene Eesti keskkonnale EKO arvates järgnevad:

2015

Keskkonnategu: Sindi paisu riigile ostmise ja paisu avamise projekteerimisega alustamise.

Keskkonnakirves: Riigikogu ja Vabariigi Valitsus Eesti kliimapoliitika lühinägelikkuse eest.

2014

Keskkonnategu: Nabala-Tuhala ja Ropka-Ihaste looduskaitsealade moodustamine

Keskkonnakirves: Eesti Keemiatööstuse Liit kampaaniaga “Meie õnn on meie maavarad”

2013

Keskkonnategu: Tartu loodusmaja ning Pärnu looduse- ja tehnikamaja avamine

Keskkonnakirves: minkide kasvatajate ja Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu tegevus

2012

Keskkonnategu: Tartu Valla initsiatiivil Äksi külla rajatud Jääaja Keskus

Keskkonnakirves: Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju

2011

Keskkonnategu: keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Tiiu Raia

Keskkonnakirves: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

2010

Keskkonnategu: Evelin Ilves

Keskkonnakirves: Juhan Parts ja Tallinna Kommunaalamet

2009

Keskkonnategu: Tarmo Soomere ja Ivar Puura

Keskkonnakirves: Utileek ja Utileek Lõuna

2008

Keskkonnategu: “Teeme ära 2008″

Keskkonnakirves: Reformierakond

2007

Keskkonnategu: Eesti Päevaleht

Keskkonnakirves: Tallinna Linnavalitsus

2006

Keskkonnategu: Maidla vallavanem Enno Vinni

Keskkonnakirves: Haridusminister Mailis Reps

Alljärgnevalt on kirjas põhjused, miks antud inimesed ja asutused on EKO poolt esile tõstetud.

2014

2014. aasta keskkonnateoks on Nabala-Tuhala kui Ropka-Ihaste kaitseala loomine. Kaitsealade moodustamiseks on teinud koostööd kohalikud kodanikuliikumised ja keskkonnaministeerium, tunnustust väärib, et need keerulised protsessid on õnnestunud 2014. aastal edukalt lõpule viia. Nabala-Tuhala kaitseala on näide sellest, et vajadusel suudab riik loodusväärtuste kaitseks otsustavalt tegutseda, siis Ropka-Ihaste kaitseala moodustamine on veninud 20 aastat.

Kaaludes loodust ja elukeskkonda enim mõjutanud tegevusi ja otsuseid 2014. aastal andis EKO keskkonnakirve tiitli Eesti Keemaiatööstuse Liidule, kelle kampaania „Meie õnn on meie maavarad“ propageeris äärmiselt keskkonnavaenulikku suhtumist. Keskkonnatasud on oluline motivaator ettevõtete suunamisel keskkonnasäästlikkusele, riik on võtnud õige suuna põlevkivi negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks ning seetõttu on taunimisväärne, et suurettevõtted üritavad avalikkusega manipuleerida, esitledes valesid sõnumeid äriliste eesmärkide saavutamiseks.

2013

EKO pidas 2013. aasta keskkonnateoks Tartu loodusmaja ning Pärnu looduse- ja tehnikamaja avamist, mis võimaldab suurel hulgal Eesti lastel saada head ja mitmekesist loodusharidust. . EKO tunnustab Tartu ja Pärnu linna selle eest, et jätkatakse aastatel 1952-1953 alguse saanud loodusmajade pidevat tegevust. Mõlemad keskused lähtuvad säästvast arengust ja rõhutavad keskkonnateadlikkust igal sammul.

2013. a. keskkonnakirve tiitli pälvis minkide kasvatajate ja Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu tegevus. Mingikasvatajad (eelkõige AS Balti Karusnahk ja OÜ Rooküla Esimene) osutusid EKO arvates kirvevääriliseks nõuetele mitte vastava karusloomakasvatuse jätkamise ning õigusaktide karmistumisele vastuseismise eest. EKO taunib ka karusloomakasvatajate poolset seaduse nõuetele vastavusse viimist aastaid hiljem  üksnes hirmus, et minkide kasvatamine Eestis võidakse lõpetada. EKO on jätkuvalt seisukohal, et minkide ja teiste invasiivsete võõrliikide kasvatamine Eestis tuleks täielikult lõpetada. Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing teenis kirve tiitli oma aktiivse ohtlike võõrliikide kasvatamise toetamise eest.

2012

EKO tunnustab 2012. aasta parima keskkonnateoga Jääaja Keskuse rajamise eest Tartu valda. Tartu vald pälvis tunnustuse initsiatiivi eest kaasaegse loodusmuuseumi rajamiseks ja selle eduka elluviimise eest. Jääaja Keskus on praegu suurim ja moodsaim loodusmuuseum Eestis, mille rajamine oleks olnud jõukohane nii riigile kui ka mõnele suuremale linnale, kuid idee teostas maaomavalitsus. Alates avamisest juulis 2012 kuni tänaseni on keskust külastanud juba üle 75 000 inimese. See näitab, et loodusmuuseum on huvitav ja täidab olulist lünka Eesti looduse arengu tutvustamisel ja keskkonnahariduse edendamisel kooliõpilaste ja ka täiskasvanute hulgas. Samuti märgiti keskkonnateo valimisel ära Leili Mihkelsoni blogi „Leili metsalood“, mis avab lugejale looduslähedasema vaatenurga ja lähenemise metsandusele tervikuna.

Keskkonnakirve pälvis Sindi paisu hüroelektrijaama arendaja AS Raju. Eesti suurimal vooluveekogudel oleval loodusalal – Pärnu jõe loodusalal on lõhe ja jõesilm Sindi paisu tõttu otseselt ohus ning jõe ökoloogiline seisund kesine. Arendaja plaanid näevad aga ette Sindi paisu säilitamise ning sellele hüdroelektrijaama rajamise, millel on Pärnu jõe veerežiimile, kalastikule ning looduskeskkonnale pöördumatult negatiivne tagajärg. Elektrijaama rajamise ja töötamisega kaasnev suur veetarbimine ning veerežiimi kõigutamine toob kaasa Pärnu jõe vee-elustiku olukorra märkimisväärse halvenemise. Keskkonnakirve saajate kandidaatidena pakkusid Sindi paisu arendaja AS Rajule tugevat konkurentsi Jäätmekäitlejate Liit, kelle lobi survel on Konkurentsiamet teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku jäätmeseaduse muutmise algatamiseks kaotamaks piirangud jäätmete veo ja käitluse turgudel, millega kaasneks suur kahjulik mõju loodusele ja inimese elukvaliteedile ning Riigikogu keskkonnakomisjon koos Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, kelle soovi suurendada oluliselt metsaveoautode kandekoormust pole põhjalikult uuritud keskkonnamõju seisukohast.

EKO tunnustab elutöö eest postuumselt loodusteadlast, keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse eestkõnelejat Ivar Puurat, kelle teadus- ja keskkonnaalane tegevus, panus keskkonnahariduse edendamisse ja teaduse populariseerimisse on olnud väärtuslik ning teed näitav.

2011

Keskkonnategija Tiiu Raia pälvis nimetuse pikaajalise pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel. Raia töötas pikka aega keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikuna viies ellu teadmispõhist ja demokraatlikku veekaitsepoliitikat, kaasates otsustamisprotsessi eksperdid ja keskkonnaorganisatsioonid. Tema suunamisel on hiljuti Eestis paljud asulad ehitanud tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Eesti on suutnud likvideerida enamiku nn HELCOM-i valupunkte ja võtab tõsiselt ka eesmärki saavutada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund.

Aasta keskkonnakirve pälvis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO Keskkonnaameti aruande heakskiitvat otsust.

Juhan Partsile pakkus tugevat konkurentsi aasta keskkonnakirve valimistel Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum fosfaate sisaldavate pesupulbrite propageerimise eest. Möödunud aastal keelustas sellised merd reostavad ained pesupulbrites Euroopa Parlament, mille tulemusena on Eesti pesupulbritootjad tagurliku käitumise tõttu sattunud raskustesse.


2010

Evelin Ilves on 2010. aasta jooksul rääkinud avalikkuse ees ökoloogiliselt puhta toidu kättesaadavusest, tarbijate teavitusest, rõhutanud looduslähedase ja kohaliku toidu väärtust. Evelin Ilvese tegevusel on olnud suur roll Eesti meedias toidu lisaainete teema esile tõusmisel ja tootjate suundumuste muutumisel tervislikemate toodete pakkumise poole. Tunnustamist väärt on ka Evelin Ilvese initsiatiiv kinkida riigi külalistele tooteid Eesti mahetaludelt.

Evelin Ilvesele pakkusid keskkonnateo valimisel konkurentsi Riigikontroll pikaajalise ja professionaalne töö eest keskkonnaauditite vallas; Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maavalitsused tuuleenergeetika teemaplaneeringu algatamise eest ning viimasel aastal kiiresti arenema hakanud kohalikud mahetoiduvõrgustikud, mille kaudu saavad väiketalunikud toodangut turustada ja linlased mahetoitu süüa.

Üheks 2010. aasta keskkonnakirve saajaks valiti Tallinna Kommunaalamet järjepideva keskkonnavaenuliku transpordipoliitika elluviimise eest Tallinnas. Aasta lõpul valmis kommunaalameti tellimusel Tallinna linna ja lähiümbruse transpordikava ilma avalikkust ja eksperte kaasamata, mistõttu kava liiklusmudel eirab kaasaegseid säästva arengu ja liikuvuse põhimõtteid. Kava tekstiosas nenditud ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamise vajadus ei kajastu kava finantsplaanis, mis näeb ette eelkõige autokasutust soodustavaid tee-ehitusobjekte. Transpordikavas ei esitatud mitte ühtegi konkreetset lahendust kesklinna jalgrattaliikluse soodustamiseks ja linnas rendirataste kasutuselevõtuks. Kavas esitatud trammiliinide lahendus ei lähtu tegelikust vajadusest ja ebaõnnestunud on Tallinna trammitaristu uuendamine struktuurifondide rahadest. EKO liikmeid teeb murelikuks ka kommunaalameti vastutegevus mitmele kohaliku kaitseala moodustamise ettepanekule Tallinnas. Teede ehituse ja laiendamise ettekäändel seisab kommunaalamet vastu nii Stroomi metsa kui ka Rävala pst, Teatri väljaku ja unikaalse Tehnika tänava kastaniallee säilimisele.

Keskkonnakirve 2010. vääris EKO liikmete hinnangul ka majandusminister Juhan Parts, kes Eesti Energia uuele õlitehasele nurgakivi pannes käis välja mõtte hoida põlevkivi aastane kaevandamismaht ka pärast 2015. aastat 20 miljoni tonnine. Riigikogus heaks kiidetud Põlevkivi riiklik arengukava 2008-2015 ja valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 näevad ette põlevkivi kaevandamismahtude piiramist 15 miljoni tonnini aastas. Partsi väljaütlemised viitavad sellele, kui kergekäeliselt püütakse eirata kavandatut. Eesti on maailmas esikahekümne seas CO2 heitkoguste osas elaniku kohta. Oluline osa sellest läheb just põlevkivi kasutamise arvele. Seetõttu on EKO liikmete arvates viimane aeg alustada kaevandamismahtude piiramise planeerimisega, mis annab võimaluse olemasoleva maavara pikemaajaliseks kasutamiseks ja sellest lähtuva keskkonnakoormuse vähendamiseks. Samuti rõhutavad EKO liikmesorganisatsioonid, et kinnitatud riiklikke kavasid saab muuta vaid avalikkust kaasates ja teavitades.

Keskkonnakirve tiitlile kandideerisid ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes ei seisa negatiivse keskkonnamõju vähendamise eest, vaid protsessib Euroopa Komisjoniga kasvuhoonegaaside heitkoguste pärast ning kohalikud omavalitsused nagu Varbla ja Kõue vald, kes on hoolimatult suhtunud ehitamisse kaitsealal ja selle järelevalvesse.

2009

Tarmo Soomere ja Ivar Puura on teadlased, kelle suuresti vabatahtliku tegevuse tulemusel koostati Eesti seisukohad Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise käigus. Samuti on nende tegevus oluline laiema ülduse, sh Riigikogu teavitusel ja olukorrale vastavate kriitiliste otsuste vastuvõtmisel. Ühtlasi on mõlemad teadlased nõustanud mitmeid keskkonnaorganisatsioone seisukohtade kujundamisel ja kutsunud üles teadusringkondi suuremat tähelepanu pöörama mitmete teaduslike argumentide eiramisele Nord Streami rajamisega kaasnevate riskide hindamisel.

“Teeme Ära 2008” prügikoristusaktsiooni ajal toodi Eestimaa metsadest välja ligi 10 000 tonni prügi. Aktsiooniga tuli kaasa 50 000 vabatahtlikku ja sadu organisatsioone, kes pingutasid selle nimel, et Eesti saaks ja jääks prügist puhtamaks. Kogutud jäätmetest 8 700 tonni on käideldud. Korrektselt on oma kohustused prügi käitlemisel täitnud näiteks Rehviliit, Paikre, Väätsa, Uikala, Kudjape prügilad ja teised. OÜ Utileek ja OÜ Utileek Lõuna omandusse anti üle käitlemiseks kokku 4 000 tonni prügi, millest hinnanguliselt 1 200 tonni on ikka veel ajutistel platsidel Harkus, Kuusikul ja Raadi lennuväljal Tartus. Hoolimata tähtaegade pikendamistest ja keskkonnainspektsiooni ettekirjutustest pole Utileegid siiani oma kohustust lõpuni täitnud, kuigi töö teostamise eest on tasutud. OÜ Utileek ja OÜ Utileek Lõuna suutmatus on heitnud teenimatult varju paljude poolt tehtud suurele tööle. Samuti on nende tegevusetus näidanud pigem üleolevat suhtumist “Teeme Ära 2008” ettevõtmises osalenud inimeste ja organisatsioonide püüetesse ning seeläbi on ka nimetatud ettevõtted koos ühise omanikeringiga vääriline kirve kandidaat.

Keskkonnateo tiitli valimisel pakkus konkurentsi eelkõige Riigikogu ning Riigikontroll. Riigikogu  puhul märgiti ära  ühist arutelu ja otsust  Nord Stream gaasitrassi rajamise teemal. Riigikontroll märgiti ära kliimapoliitika, maavarade kasutuse ja kalanduse auditite eest.

2008

EKO valis 8. detsembri üldkoosolekul 2008. aasta parimaks keskkonnateoks 50 tuhande vabatahtliku panuse kevadistel prügikoristustalgutel „Teeme ära 2008“. Keskkonnakirve tiitel negatiivsete tegude eest läks Reformierakonnale.

“Teeme ära 2008″ kampaaniat on otseselt ja kaudselt pärjatud mitmete tunnustustega, kuid EKO liikmete arvates väärib eraldi rõhutamist nii suure hulga vabatahtlike üheaegne panus illegaalse prügistamise tagajärgede kaotamisel. Sündmusest said eeskuju Läti, Leedu, Poola ja
Venemaa, kes on sarnase üritusega puhastanud ka oma kodumaad või on plaaninud seda lähiajal teha.
Keskkonnakirve tiitli pälvis Reformierakond pikaajalise tulemusliku keskkonnavaenuliku tegevuse eest. Nominendi nimetamisel meenutati juba minister Kranichi ajal alanud Keskkonnaministeeriumi politiseerimist, hiljem selgunud maadevahetuse hämaraid tagamaid, minister Tamkivi kohatuid väljaütlemisi Natura 2000 võrgustiku teemal, kantsler Annuse küündimatust arvestada looduskaitsereformi läbiviimisel teadlaste ja kolmanda sektori arvamusega, Eesti riigimetsa tavapärase haldussüsteemi lõhkumist ning mitmeid teisi ärihuve eelistavaid loodusvaenulikke otsuseid.

Keskkonnateo tiitli valimisel pakkus konkurentsi eelkõige Von Krahli Akadeemia ökoloogilise mõtteviisi edendamise eest. Keskkonnakirve kandidaatidena tõsteti esile ka näiteks ebaseaduslike ehitiste omanikud ja seadustajad ning Eesti Keemiatööstuse Liit fosfaate sisaldavate pesupulbrite tootmise jätkamise pärast.

2007

Eesti suuremad keskkonnaühendused valisid 2007. aasta parimaks keskkonnateoks keskkonna- ja loodusteemade kajastamise Eesti Päevalehes. Keskkonnakirve tiitel negatiivsete tegude eest läks Tallinna Linnavalitsusele.

Eesti Päevaleht on nominentide sekka sattunud juba mitmel aastal. Päevaleht on viimastel aastatel kujunenud arvamusartiklite, juhtkirjade ja uudisartiklite kaudu oluliseks keskkonnateadlikkuse tõstjaks Eestis. Lehes käsitletakse aktiivselt säästva tarbimise, kliimamuutuste, ühistranspordi, valglinnastumise ja autostumise teemasid. Samas heideti Eesti Päevalehe turundusosakonnale ette maasturite kasutamist lehe tellimiskampaanias. Keskkonnatundlik väljaanne võiks tellijate vahel pigem jalgrattaid välja loosida.

Keskkonnakirve tiitli pälvis Tallinna linnavõim jätkuva suutmatuse eest ohjata Tallinna linna autostumist ja valglinnastumist. Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Mari Jüssi nendib: “Kuigi Tallinna linn on algatanud Euroopa rohelise pealinna idee, on senised linna eelarved ja investeeringud soodustanud autokasutust ja avaliku ruumi vaesumist. Praegused Tallinna linna parkimisnormatiivid ja teedeehituse plaanid tõotavad tõsta Tallinna mitte roheliseks pealinnaks, vaid viie kõige autostunuma Euroopa pealinna hulka.” Kirvele andis kaalu ka laiem suutmatus arvestada kodanike huvidega oma elukeskkonna kaitsel nii Männiku tee kui Sakala keskuse juhtumis.

Olulisemad kandidaadid positiivse keskkonnateo tiitlile olid: Kose vallavolikogu Rahkvälja maastikukaitseala loomise ja Tuhala nõiakaevu päästmise eest; Looduskaitse Keskuse Ida-Viru regioon toimiva looduskaitse süsteemi käivitamise ning Uuskasutuskeskus kirbuturgude eest. Keskkonnakirve auhinnale pretendeerisid aga peaminister Andrus Ansip tuumaenergia ja CO2-kvootide teemaliste soolode eest; maadevahetuse hämarad tehingud, mis kahjustasid looduskaitse mainet ning Keskkonnaministeerium ja Balti Finantseerimisasutuse AS Suurupi metsaraie
juhtumi eest.

2006

Eesti keskkonnaühendused kuulutasid aasta negatiivseima keskkonnateo tiitli omanikuks haridus- ja teadusministri Mailis Repši, positiivseima teo tiitli pälvis Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni. Eesti Keskkonnaühenduste Koda on keskkonnasõpra ja -vaenlast valinud juba kolmel aastal.

Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni pälvis aasta rohelise teo tiitli kohaliku kogukonna õiguste kaitsmise ning põlevkivikaevandamise laiendamise vastase võitluse eest. Maidla vallavolikogu on tegelenud aktiivselt põlevkiviprobleemide selgitamisega riigiasutustes, kohalikus kogukonnas ja laiema avalikkuse ees, samuti teinud koostööd keskkonnaorganisatsioonidega.

Mailis Repšile omistati keskkonnavaenulikuma teo ehk karuteene tiitel keskkonnahariduse arengu takistamise eest. Haridus- ja teadusministrile tõi tiitli võimetus vormistada ja viia ellu säästvat arengut toetavat hariduse kontseptsiooni ning suutmatus luua keskkonnahariduskeskuste üleriigilist süsteemi. Samuti heidavad keskkonnaorganisatsioonid haridusministrile ette plaani, mille kohaselt loodusõpetust esimesel kolmel kooliaastal ei õpetataks.

Teised 2006. aasta karuteene tiitli kandidaadid olid: ärimees Oliver Kruuda keskkonnakahjustamist õigustava ülbuse eest; Vabariigi Valitsus Õlifondi asutamise pidurdamise eest; puiduvarumisettevõte Stora Enso Mets keskkonnavaenuliku reklaamikampaania eest; EV Põllumajandusministeerium keskkonnavaenuliku maaelu arengukava ning metsafirma Lignator vääriselupaiga hävitamise eest.

Aasta positiivseima keskkonnateo tiitlit valisid EKO organisatsioonid järgmiste kandidaatide seast:

Põlva Maavalitsus Ökofestivali „Rohelisem elu“ korraldamise eest; Eesti Päevaleht laiaulatusliku keskkonnateemade kajastamise eest; Päästeamet õlireostuse likvideerimise ja valmisoleku arendamise eest; MTÜ Talveakadeemia keskkonnakaitselise uurimistöö propageerimise ja Asko Lõhmus looduskaitsebioloogia töörühma käivitamise eest.

esindaja

Eesti Ornitoloogiaühing

Aadress:

Veski 4, Tartu 51005

NB! Tähitud kirjadele palume kindlasti lisada ka esindusorganisatsiooni nime, kes 2016. a. on Eesti Ornitoloogiaühing.

koordinaator:
Riho Kinks
tel: 5086690;

E-post: info[ät]eko.org.ee

toetajad

kkm

kysk