partnerid

    kkok kkamet

    rmklogo

    riigikontroll

Poliitikasoovitused 2011

Käesoleva pöördumise eesmärk on tõmmata poliitikute, avalikkuse ja ajakirjanduse tähelepanu keskkonnaga seotud probleemidele, mis Eestis lähiaastatel lahendusi nõuavad. Loodame, et valijad saavad siit inspiratsiooni valimiseelseteks küsimusteks ja õigete valikute langetamiseks. Tulevastele rahvasaadikutele aga paneme südamele, et järgnevalt esitatud kitsaskohtadega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, aga mitte hiljem.

ENERGEETIKA

OÜ Steigeri arvutused näitavad, et lähimaks 10 aastaks jätkub Eestis elektri tootmiseks põlevkivi ilma looduskaitsealade alt kaevandamata. Seega on viimane aeg edaspidise arengu planeerimiseks. Järgmine Riigikogu koosseis peab langetama strateegilised otsused energeetika arenguteede osas. Ülikiiresti on tarvis alustada taustauuringuid, et nende alusel tulevikuseisukohti kujundada. Tänaste ebapiisavate teadmiste juures ei ole näiteks tuumaenergia valimatu pooldamine põhjendatud.

Ehkki Vabariigi Valitsuse 2007.-2011. aasta tegevusprogramm näeb ette üleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning teemaplaneeringu tellimise, ei ole selle valdkonna riiklikku reguleerimist seni toimunud. Hindame Hiiu, Saare, Lääne ja Pärnu maakondade initsiatiivi tuuleenergeetika teemaplaneeringute algatamisel ning leiame, et ka Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 on samm edasi vajalikus suunas. Siiski oleme seisukohal, et taastuvenergeetika võimalikud arengusuunad peavad toetama ka tasakaalustatud ruumilist arengut, seetõttu on vajalik koostada nii maismaad kui ka merealasid käsitlev üleriigiline taastuvenergeetika teemaplaneering. Teemaplaneering peab võimaldama analüüsida kõigi taastuvenergeetika liikide (tuule-, päikese- ja biomassienergia) ressursside potentsiaali ja kasutuselevõttu ruumiliselt, sh arvestama keskkonnakaitseliste kriteeriumitega.

Toetudes energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju hindamise aruandele leiame, et Eesti elektrimajanduse arendamisel tuleb silmas pidada, et ühiskonnale ja keskkonnale eelistatum variant on mitmekesistatud energiaportfell, millest ligikaudu 40% moodustab põlevkivist ja kuni 20% tuulest toodetud elektrist, lisaks gaasiturbiinide, päikese ja biomassi abil toodetud energia. Soojustootmise puhul tuleb eelistada biomassist soojuse tootmise võimalikult suurt osakaalu.

Eesti vajab kompetentsikeskuse ja teerajajana toimivat Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA), mis koondab ja arendab oskusteavet ning on innovatsiooni eestvedajaks. Ootame riigi valitsejatelt otsustavat tegutsemist, et agentuuri vastavaks

kompetentsikeskuseks kujundada. Kindlasti vajab Eesti ka välisekspertide kaasamist erinevate arengute analüüsil ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisel. KENA peab hakkama täitma temale seatud ülesandeid ja eesmärke.

Leiame, et kriitiliselt tuleb üle vaadata põlevkivist õli tootmise alused. Õli tootmise väliskulude hind peaks sisalduma õli hinnas ning arvestades põlevkivi kaevandamise ja kasutamise suurt ühiskondlikku, sh keskkonnamõju, on oluline eelistada põlevkivi kaevandamist pigem elektri kui õli tootmiseks.

Eesti peab lõpetama Euroopa Komisjoniga vaidlused kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäära üle. Karm piirmäär pole liikmesriigi kiusamine, vaid aitab piirata saastamist, mis loob võimalusi uuendusteks energeetika (elektri- ja soojatootmise ning transpordi) vallas.

Riik ei tohiks toetada hüdroenergeetika arendamist ja toimimist juhtudel, kus selle tootmine on suures vasatuolus liigikaitsega (nt takistatud kalaliikide ligipääs kudemisaladele). Ametkondade tegevus peab olema konkreetsem vastavate probleemsete arenduste kõrvaldamisel.

TRANSPORT

Eesti majanduskasv on olnud väga transpordiintensiivne ja sama kasvu jätkudes on Eesti üks energiakulukaima transpordisüsteemiga Euroopa Liidu (EL) riik. Mittesäästlikule olukorrale osutab see, et Eestis registreeritavad uued autod on kütuse efektiivsuselt ja CO2 heite poolest EL viimaste hulgas. Samas on võrreldes sõiduautoga seotud kuludega säästvate transpordiliikide hind märgatavalt kiiremini kasvanud.

Toetudes Säästva arengu komisjoni transpordi raportile, oleme seisukohal, et transpordisektori säästlikumaks muutmiseks tuleb:

(1) anda transpordiprojektide rahastamisel prioriteet terviklahendustele, mis toetavad ühistranspordi ning kergliikluse arengut ning vähendavad autost sõltuvust,

(2) kaubavedudeks eelistada raudtee- ja merevedusid,

(3) erinevaid liikumisviise paremini ühendada ümberisitumissõlmede, ühisautode ja linna pandirataste süsteemide arendamisega,

(4) transpordi keskkonnanäitajaid ja elanike liikuvust puudutavat infot perioodiliselt analüüsida.

Sundliikluse vähendamiseks tuleb paremini sidustada maakasutust – on oluline, et juba planeeringutes nähakse ette töö- ja elukohti loovad ehitised rööbastranspordi (trammi- ja rongiteed) lähedale.

Leiame, et autopargi säästlikumaks muutmisel tuleb rakendada saastavatele autodele makse ja säästlikele autodele soodustusi. Maksudega (sh kütuseaktsiisist) kogutud raha tuleb kasutada eelkõige ühistranspordi arendamiseks.

Konkreetsete investeeringute tasemel leiame, et Tartu-Tallinn I klassi maantee ehitamise asemel tuleb eelisarendada kiiret rongiühendust Eesti suuremate linnade vahel ning Riia

a Peterburi suunal. Samuti leiame, et investeeringuplaanidest tuleb välja arvata Suure Väina püsiühendus kui liialt kulukas ja liiga suure keskkonnamõjuga objekt. Samas on jätkuvalt vajalik parandada praamiühenduse kvaliteeti.

PÕLLUMAJANDUS

Oleme seisukohal, et ühelt poolt tuleb igati soosida mahepõllumajanduse arengut (sh mahetoidu kasutamine avalikes asutustes toitlustamisel), kuid kindlasti on vaja vähendada kogu põllumajanduse keskkonnamõjusid ja tagada toidu tervislikkus.

Leiame, et toidu tervislikkuse tagamiseks tuleb keelustada saagi koristuseelne glüfosaatidega töötlemine. Samuti tuleb tõhustada pestitsiidide seiret toidus ja keskkonnas. Ootame sisulist diskussiooni väetiste ja pestitsiidide maksustamise osas, ühiselt kogu Euroopas läbiviiduna aitaks see parandada Läänemere olukorda.

Ohustatud tõugude kaitse Eestis vajab endiselt tõhustamist – vaja on tõsta ohustatud tõugu looma kasvatamise toetust ning määratleda toetust saavate tõugude hulka ka Eesti maalammas.

Riigi tasandil puudub ülevaade geneetiliselt muundatud (GM) põllumajanduskultuuride kasvatamise mõjust meie põllumajandusele ja keskkonnale (sh süsteemsete ning kaudsete riskide hindamine). On vaja alustada keskkonda potentsiaalselt keskkonda sattuda võivate GM taimede seire ja kaardistamisega. Igale maakasutajale ja toidutarbijale peab jääma reaalne valikuvabadus, kas tema maal kasvavad või tema toidus on GM taimed või mitte; saastumise ja vastutuse küsimusi on vaja väga täpselt reguleerida, et kahjukanntajateks ei oleks mahe- ja tavapõllumehed või tarbija.

LOODUSKAITSE

Üldiseks eesmärgiks looduskaitses on tagada Eestile omaste looduslike liikide ja elupaikade säilimine ja hea seisund. Meil on kahtlusi, kas selle eesmärgi täitmine on riigile jõukohane, kuna looduskaitse korraldamise süsteemi sage muutmine on meie hinnangul kaasa toonud looduskaitse nõrgenemise. Seeläbi on oluline reformide lõpetamine ja praeguse süsteemi kitsaskohtade ületamine. Peame vastuvõetamatuks, kui keskkonnaministri võimaliku vahetuse korral viidaks läbi järjekordne struktuurimuudatus ühes ametkondade reformeerimisega.

Looduskaitseliste eesmärkide saavutamises on võtmeküsimuseks selgitustöö elanikkonna seas ja hea koostöö kohalike elanike ja looduskaitse korraldajate vahel. Samuti on oluline, et riiklikul tasemel tagataks looduskaitselise kompetentsi säilimine ja areng Eestis.

Leiame, et looduskaitse ja koostöö kohalike elanikega peab olema sätestatud Keskkonnaministeeriumi ja tema allasutuste, sh Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnateabe keskus eesmärgina ning selle eesmärgi nimel peab ka tööd tegema. Samuti leiame, et tuleb luua raamistik kodanikeühenduste kaasamiseks kaitsealade haldamisesse ja kaitsekorralduslike tööde korraldamisesse.

METSAD

Riik peab tagama metsade kestliku kasutuse nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab olema planeeritud arvestades erinevate metsatüüpidega ja vanade metsade säilimise vajadusega. Metsade raie ei saa toimuda liiga intensiivselt parimates metsades kehvemate metsade majandamata jätmise arvelt. Vanade metsade pidev olemasolu on oluline kõige enam ohustatud metsade elurikkuse säilimiseks. Meie hinnangul ei tohi metsade raievanuseid alandada.

Metsaelustiku kaitseks parandatakse kaitsealade võrgustiku esinduslikkust ja sidusust ning tagatakse vääriselupaikade säilimine nii riigi- kui erametsas. Metsateatist käsitletakse keskkonnaloana ja seega keskkonnamõjude hindamise objektina. Kuna metsaraie võib teatud juhtudel oluliselt mõjutada lokaalset keskkonnaseisundit, mis võib destabiliseerida keskkonda, tuua kaasa ohu inimese tervisele ja seada ohtu kaitset vajavate liikide säilimise, siis peab olema võimalik vajadusel nõuda metsaraiele eelnevalt keskkonnamõjude hindamist.

Suurkiskjate kahjustuste kompenseerimist ja ennetustööde subsideerimist tuleb jätkata. Arvukuse hinnangud ja küttimismahu ettepanekud peavad tulema pädevatelt isikutelt ja jätkuma peab ettevaatlik arvukuse regulatsioon.

MAAVARAD

Riigil tuleb ümber vaadata maavarade kaevandamise kord. Leiame, et riigil tuleb maavaravaru aktiivseks varuks nimetamise eel viia läbi geoloogilised ja keskkonnamõju uuringud, mitte jätta need arendaja hooleks. Riigil tuleks töötada välja asjakohased tingimused ning viia läbi avalik konkurss arendajatele maavara säästvaks kasutusele võtuks ja kaevanduse/karjääri korrastamiseks. Tänane olukord, kus riik nimetab varu aktiivseks ilma eelneva mõjude analüüsita ei võimalda geoloogilise uuringuloa või maavarakaevandamise loa menetluse raames enam arvestada kohalike elanike ja omavalitsuste huvidega.

Riigi tasandil tuleb teha põhjalik analüüs, millised kaevandamispaigad on erinevate keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike aspektide poolest sobivaimad. Selleks, et tagada maavarade jätkusuutlik kaevandamine ja optimaalne ressursikasutus, on vaja siduda omavahel teave loodusvara geograafilise asukoha, kaevandamistingimuste, objekti eeldatava materjalikasutuse, efektiivseima logistika jms vahel. Kuna Eesti maapõu on suhteliselt hästi uuritud, on riigi poolt vaja toetada vastavate tarkvaraliste lahenduste, kaartide jms koostamist ning maavarade kaevandamises suuremat riigipoolset kontrolli. Vältida tuleks sama maavara erinevate karjääride avamisest samas kohas erinevate ettevõtete poolt.

SOOD

Täna käsitletakse turvast Eestis taastuva loodusvarana, kuid samas pole tagatud turba kestlik kasutamine. Leiame, et turba kaevandamist alustavatelt ettevõtetelt tuleks ennetavalt nõuda kaevandusega sama suure kuivendamisest, eelkõige kaevandamisest rikutud ala taastamist. Samuti tuleb turvas selgelt määratleda kui taastumatu loodusvara ja keelustada põlevkivi kaevandamine kaitsealuste soode all.

MERI

Merealade planeeringu puudumine on täna oluliseks piduriks nii looduskaitsele kui ka majanduse arengule. Leiame, et 2011. aastal tuleb algatada kõiki olulise keskkonnamõjuga merekasutusvaldkondi hõlmav, tulevikku suunatud merealade kasutust arvestav planeering. Planeeringus sisalduvate merekaitsealade moodustamiseks tuleb võimalikult kiiresti väärtuslikud alad inventeerida ja teha valik kaitse alla võtmise osas. Kaitsealade määratlemine annab ka arendajatele ja teistele huvipooltele paremad ning selgemad võimalused merealadel tegutsemiseks.

Endiselt paneme riigijuhtidele südamele, et asutada tuleb naftafond, kuhu kogutakse raha nafta transiidi pealt ja millest hüvitatakse reostustõrje investeeringute ja õnnetuste likvideerimise kulud. Oluline on määratleda fondi aastane maksimumsumma ja reservfondi suurus. Nimetatud vahenditest on võimalik aidata kaasa Eesti reostustõrjevõimekuse viimisel HELCOM miinimumnõuetega kooskõlla.

Meresõiduohutuse suurendamiseks on vajalik koostöö suurendamine teiste maade ametkondadega, et seirata probleemsete laevade tegevust süstemaatiliselt ja koordineeritult avastamaks reostust ning rikkumisi nõuete täitmisel ja vajadusel laevnikud vastutusele võtta. Eesti ametkondade tegevus peab rikkujate suhtes karmistuma.

Koostatud detsembris 2010

(1) „Kaevandamislubadega määratud põlevkivivaru hinnang aastateks 2010-2020“ EKO tellimusel koostanud OÜ Inseneribüroo Steiger 2010

(2) „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ (http://www.seit.ee/failid/443.pdf) SEI 2009

(3) Säästva arengu komisjoni transpordi raport SAKTRA 2010 http://www.seit.ee/index.php?m=9&program=1&project=73

__________________________________

Meediakajastusi EKO poliitikasoovituste teemal:

Jüri-Ott Salm: Põlevkivisõda Virumaal http://www.epl.ee/artikkel/591890

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) väljanne Hea kodanik annab ülevaate valimiste eel oma manifestidega välja tulnud ühendustest, teiste seas on käsitletud ka EKO seisukohti: http://www.ngo.ee/heakodanik

Delfi: Looduse fondi juht: Eesti kasutab endiselt robustset koloniaalmajandust http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/looduse-fondi-juht-eesti-kasutab-endiselt-robustset-koloniaalmajandust.d?id=39851991\

Liisa Pakosta blogikanne EKO poliitikasoovitustest: http://liisapakosta.blogspot.com/2011/02/kommentaare-eko-poliitikasoovitustele.html

Eesti Päevaleht: Keskkonnapoliitika: palju ilusaid mõtteid: http://www.epl.ee/artikkel/593631

Delfi: Jüri-Ott Salm: keskkonnateemad erakonade poliitlubadustes: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/juri-ott-salm-keskkonnateema-erakondade-valimislubadustes.d?id=41510837

EKO saatis koalitsiooniläbirääkimistele ettepanekud:

http://www.eko.org.ee/?p=277

Eesti Päevaleht: Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekud valitsuskoalitsiooni programmile http://www.epl.ee/artikkel/594094

esindaja

Eesti Ornitoloogiaühing

Aadress:

Veski 4, Tartu 51005

NB! Tähitud kirjadele palume kindlasti lisada ka esindusorganisatsiooni nime, kes 2016. a. on Eesti Ornitoloogiaühing.

koordinaator:
Riho Kinks
tel: 5086690;

E-post: info[ät]eko.org.ee

toetajad

kkm

kysk