partnerid

    kkok kkamet

    rmklogo

    riigikontroll

Keskkonnaühendused: ehitusmaavarade arengukava tuleks ajakohastada, mitte selle elluviimine lõpetada

Keskkonnaministeerium tahab lõpetada ehitusmaavarade arengukava elluviimise kolm aastat enne selle plaanitud kehtivusaja lõppu. Keskkonnaühenduste hinnangu kohaselt ei tohiks seda teha, sest arengukavas sõnastatud meetmete täitmine on pooleli ja eesmärgid täitmata.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) esitasid 29. septembril keskkonnaministeeriumile oma ühise seisukoha, milles tõid välja,  et “Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011‒2020″ elluviimist ei tohiks sellisel viisil lõpetada, nagu ministeerium seda teha plaanib. Oma seisukohavõtus keskkonnaministeeriumi maapõue osakonnas koostatud lõpparuandele põhjendavad EKO ja KÕK, miks ei ole asjakohane arengukava elluviimist lõpetada.

Ehitusmaavarade arengukava kehtib aastani 2020. Arengukavas on ette nähtud hulk meetmeid ja eesmärke kuni aastani 2020, sh kaevandamise keskkonnamõju vähendamiseks ja konfliktide leevendamiseks. EKO ja KÕK leiavad, et kui arengukavas seatud eesmärgid ei ole mingil põhjusel enam asjakohased, tuleks tegeleda arengukava ajakohastamisega.

Arengukava lõpetamise ettepanekus toodud väide, justkui arengukava kõik eesmärgid oleksid täidetud, ei vasta keskkonnaühenduste hinnangu kohaselt tõele. Näiteks ei ole selge, kuidas on õnnestunud täita eesmärki, et kaevandamisega seotud load oleksid integreeritud ühtseks keskkonnaloaks, kui ka lõpparuandes tunnistatakse, et tegevus on veel “elluviimisel”. Välja on ka selgitamata maapõueseaduse ja planeerimisseaduse muutmise vajadus ehk viis, kuidas maavarade kaevandamise plaanid ruumilisse planeerimisse integreerida. Ehitusmaavarade vajaduse prognoosi koostamine on arengukavas ette nähtud jooksvalt aastani 2020, mistõttu see ei saa samuti kuidagi täidetud olla.

Arengukava näeb ette mäerendi rakendamise ehitusmaavarade kaevandamisel – ka siin tunnistatakse arengukava lõpparuandes, et tegevus on “elluviimisel”. Kuna see on seotud Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsiga, mis teadaolevalt valmib 2018. aastal, oleks selle meetme täitmiseks asjakohane analüüsi tulemused siiski ära oodata ning nende alusel edasi tegutseda, leiavad keskkonnaühendused.

Samuti on ilmselgelt tegemata keskkonnamõju hindamise (KMH) tõhususe analüüs kaevandamislubade andmisel. Lõpparuandest ei selgu, mille alusel see meede täidetuks on loetud, seal on viidatud vaid asjaolule, et kaevandamislubade menetluse käigus on ette nähtud KMH läbiviimine.

Mitme meetme puhul on lõpparuandes märgitud, et selle täitmine on lõppenud uue maapõueseaduse vastuvõtmisega. Sellega ei saa EKO ja KÕK kuidagi nõustuda, kuna uues seaduses ei lahendatud kõiki arengukavas tõstatatud küsimusi, näiteks seoseid ruumilise planeerimisega. Keskkonnaühendused juhivad ühtlasi tähelepanu sellele, et kõiki arengukava eesmärke ja meetmeid ei saa täita üksnes õigusnormide vastuvõtmisega. Näiteks meede, mis näeb ette rakendada projektipõhist kaevandamist keskkonnahäiringute vähendamiseks, eeldab mitte ainult õigusnormide kehtestamist, vaid ka nende rakendamist.

Kui arengukava elluviimine lõpetada, tekib olukord, kus ehitusmaavarade kasutamine jääb ilma tegevusi suunava ja piisavalt konkreetse arengudokumendita, tõdevad keskkonnaühendused oma kirjas. Uus poliitikadokument “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050″, mis kehtestati aprillis 2017, ei ole käsitletav strateegiana, nagu keskkonnaministeerium nende põhialuste väljatöötamisel korduvalt ka ise rõhutas. Sellel dokumendil puuduvad ajaliselt määratletud eesmärgid ning konkreetsemad meetmed, kuidas nendeni jõuda, samuti rakenduskava.

EKO ja KÕK möönavad, et kehtival ehitusmaavarade arengukaval on sisulisi puudusi, ka ei võta see piisavalt arvesse keskkonnakaitselist huvi. “Seda enam oleks mõistlik juba praegu hakata ette valmistama uue arengukava koostamist, et ehitusmaavarade kasutamine oleks riigi poolt ka pärast 2020. aastat selgelt suunatud,” märgivad keskkonnaühendused ministeeriumile saadetud kirjas.

Samuti juhivad keskkonnaühendused tähelepanu sellele, et Rail Balticu ehitamise tarbeks maavara kaevandamisel tekivad konfliktid nii keskkonnakaitseliste kui ka kohalikku elukeskkonda puudutavate huvidega tõenäoliselt veelgi teravamalt kui varem, ning seda olulisem on kavandada järjepidevaid meetmeid, et neid konflikte leevendada ja kaevandamise keskkonnamõju vähendada.

esindaja

Balti Keskkonnafoorum

Aadress:

Liimi 1, Tallinn 10621

NB! Tähitud kirjadele palume kindlasti lisada ka esindusorganisatsiooni nime, kes 2017. a on Balti Keskkonnafoorum

Koordinaator:
Vivika Veski
tel: 5569 4874

e-post: info[ät]eko.org.ee

toetajad

kkm

kysk