partnerid

    kkok kkamet

    rmklogo

    riigikontroll

Eesti pälvis häbiväärse auhinna põlevkivienergeetika toetamise eest

Erakond Eestimaa Rohelised
Eesti Taastuvenergia Koda
Eestimaa Looduse Fond
Keskkonnaõiguse Keskus

ÜHISPRESSITEADE
22. mai 2017

Euroopa suurima kliima- ja energiateemadega tegeleva koostöövõrgustiku CAN Europe eestvõttel toimus 10. aprillist kuni 8. maini avalik hääletus, et valida välja Euroopa suurimad fossiilkütuste kasutamise toetajad, kes kahjustavad oma tegevusega keskkonda. Eesti valitsus pälvis täna Brüsselis toimunud auhinnatseremoonial põlevkivi kaevandamistasude alandamise eest Räpase Maksukingituse kategoorias teise koha.

Häbiväärse auhinna tingis riigi 2016. a otsus vähendada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu enam kui viis korda. Otsus tõi kaasa ühe Euroopa saastavaima fossiilkütuse – põlevkivi – kasutamise märkimisväärse kasvu Eestis. Samas kategoorias said lisaks Eestile “tunnustuse” ka Norra ja Ungari. Kokku jagati autasusid kolmes kategoorias.

Erakond Eestimaa Rohelised liige Valdur Lahtvee leidis, et olukorras, kus me kõik maksame igapäevaselt makse riigi ülalpidamiseks, on põhjendamatu ja lühinägelik teha maksuvabastusi põlevkivi sektorile, mis tekitab Eestis kõige rohkem heitmeid, jäätmeid ja tarbib kõige rohkem vett. “Maksumaksjate raha laristamine põlevkivi energeetika subsideerimisele on viinud riigi raha olulistelt avalikelt teenustelt, nagu tervishoid, saastevaba energiatootmine, haridus ja kultuur. Eestil on viimane aeg võtta arvesse maailmas toimuvaid arenguid ja liituda taastuvenergiarevolutsiooniga, mis leiab aset juba praegu kõikides arenenud maades.“

Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist nentis, et kui energiat saaks ka alternatiivsetest allikatest, siis alternatiivset elukeskkonda inimkonnal võtta pole. “Fossiilkütuste toetused moonutavad turgu ja pärsivad investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Taastuvenergia sektor Eestis on valmis täitma põlevkivist jäävat tühimikku nii varustuskindluse, majanduse lisandväärtuse kui ka riigi maksutulu osas,” ütles Tammist. Taastuvenergia Kojal on koostöös paljude erialaseltside ja ekspertidega valminud kava „Taastuvenergia 100“ (TE100), mis näeb ette taastuvenergiale ülemineku elektri- ja soojusmajanduses ning mille tulemusena kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2% aastas.

Fossiilkütuste kasutamisel on negatiivne ajas kuhjuv mõju nii inimeste tervisele kui ka looduskeskkonnale. “Põlevkivist sõltuvuse vähendamine on Eesti kõige suurem majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne väljakutse ning riik ei saa oodata tegevusetult põlevkivivarude ammendumist,” tõdes Eestimaa Looduse Fondi ekspert Kärt Vaarmari. Ta lisas, et riigil on vaja põlevkivist väljumise strateegiat ning selget plaani taastuvenergia arendamiseks.

Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus selgitas, et fossiilkütuste toetused näitavad valitsuse poliitika silmakirjalikkust ja vastuolulisust. “Kuigi meie valitsused on lubanud võidelda kliimamuutustega, jätkatakse endiselt põlevkivi sektori subsideerimisega, hoolimata tohutust kahjust, mida see sektor põhjustab meie keskkonnale ja tervisele. Ilmekas näide lähiminevikust on hiljuti vastu võetud maapõue strateegia, mis soodustab kaevandamise intensiivistumist ega aita vähendada sellest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele. See on aga vastuolus globaalsete suundumustega – surve nii looduskeskkonnale kui inimeste heaolule jätkub.”

Eesti riigi otsust vähendada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu kritiseeris hiljaaegu ka arenenud riikide majandusühendus OECD. Ühenduse raportist selgus, et Eesti majandus on põlevkivienergeetika tõttu OECD riikide võrdluses kõige süsinikumahukam ning energiamahukuselt oleme kolmandal kohal. Eesti Keskkonnaühenduste Koja 2016. aasta keskkonnakirve said valitsuse eelmine koosseis ja riigikogu samuti põlevkivi ressursitasude alandamise eest.

Fossiilkütuste subsiidiumite auhindade jagamise eesmärk on tõsta tähelepanu keskmesse erinevaid mooduseid, kuidas Euroopa riikide valitsused suunavad avalikku raha kliimamuutuseid tekitavate fossiilkütuste kasutamisse, rikkudes nii inimeste tervist ja elukeskkonda igaveseks. Auhinnavääriliseks nimetati riigid, kes on seda avalikkuse arvates teinud kõige alatumal ja närusemal moel, takistades nii üleminekut puhtamatele energiatootmisviisidele.

Fossiilkütuste subsiidiumite auhindade konkurss: http://www.caneurope.org/fossil-fuel-subsidies-awards

Auhinnatseremoonia on järelvaadatav siit: https://www.facebook.com/caneurope

Auhind: https://drive.google.com/drive/folders/0B2OzHbog75hhaWVQU0dCS0ZnNDg

Lisainfo:

Rene Tammist
Eesti Taastuvenergia Koda
rene.tammist@taastuvenergeetika.ee
5649 0670

Valdur Lahtvee
Erakond Eestimaa Rohelised
Valdur.Lahtvee@cbss.org
502 6816

Kärt Vaarmari
Eestimaa Looduse Fond
kart@elfond.ee
527 4761

Siim Vahtrus
Keskkonnaõiguse Keskus
siim@k6k.ee
5568 3880

esindaja

Balti Keskkonnafoorum

Aadress:

Liimi 1, Tallinn 10621

NB! Tähitud kirjadele palume kindlasti lisada ka esindusorganisatsiooni nime, kes 2017. a on Balti Keskkonnafoorum

Koordinaator:
Vivika Veski
tel: 5569 4874

e-post: info[ät]eko.org.ee

toetajad

kkm

kysk