partnerid

    kkok kkamet

    rmklogo

    riigikontroll

15.04.2016 EKO pöördumine seoses keskkonnatasude muutmise seaduse muutmise eelnõuga

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed on tutvunud Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud „Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse“ eelnõuga, mis tugineb Vabariigi Valitsuse 03.03.2016 otsusele langetada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määra ning muude keskkonnatasude määrasid, arvestusliku kogumõjuga 40 miljonit eurot.

Eelnõu seletuskirjast leiame, et eelnõu toob kaasa mitmeid negatiivseid mõjusid keskkonnale, kuid oodatavad positiivsed sotsiaal-majanduslikud mõjud on igati kaheldavad. Sealhulgas ei vasta eelnõu seletuskirjas toodud mõju kirjeldus Ida-Virumaa tegevuskava eesmärgile luua Ida-Virumaast hoopis hea mainega, kaasaegse kõrgtootliku majanduse ja mitmekülgse elukeskkonnaga piirkond, mis on ülejäänud Eestiga hästi sidustatud.

Eelnõu seletuskiri toob välja tekkiva negatiivse mõju keskkonnainvesteeringute, vee- ja õhukvaliteedile ning jäätmete ladestamisele. Seletuskirjast on aga puudu viide põlevkivienergeetika negatiivsele mõjule kasvuhoonegaaside õhku paiskajana. Leiame, et eelnõu on vastuolus Eesti, Euroopa Liidu ning rahvusvahelise kliimapoliitikaga, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist ja eelisarendada süsinikuneutraalset energiamajandust.

Eelnõuga kavandatud muudatused on ka vastuolus keskkonnatasude seaduse üldsätetes kindlaks määratud kriteeriumitega, millest tasumäärade kehtestamisel lähtuda tuleb. Keskkonnatasude seaduse § 3 lõige 4 kohaselt tuleb loodusvarade kasutustasude (sh kaevandamisõiguse tasu) määra kehtestamisel arvestada loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust. Saastetasu määrade kehtestamisel on seaduse § 3 lõike 6 kohaselt kriteeriumiteks heitekoha saastetundlikkus, saasteaine ohtlikkus ja parima võimaliku tehnika kasutamine. Seega on tasumäärade kehtestamine lähtudes raske kütteõli hinnast ning põlevkivisektori olukorrast (nagu eelnõus sõnaselgelt kirjas on) selges vastuolus keskkonnatasu seaduses sätestatud tasumäärade kehtestamise alustega.

Põlevkivitööstus on Eesti kõige saastavam majandusharu, moodustades 70-90% erinevatest saaste valdkondadest. Samal ajal ei ole selle majandusharu panus Eesti SKT-sse suurem kui 4%. Leiame, et ei ole majanduslikult põhjendatav nii suures määras toetuse maksmine antud valdkonna ettevõtetele. Endine rahandusminister ja tänane haridusminister Jürgen Ligi on öelnud, et kui tööstus hävitab loodust, maastikku ja kogu elukeskkonda, siis ei tuleks seda tasuta ära anda ning kui tööstusharu on oma tasuvuse kaotanud, tuleb see signaal vastu võtta. Riigikontrolör Alar Karis on rõhutanud, et nii Euroopa Komisjon kui ka OECD toetavad jätkuvalt maksukoormuse vähendamist tööjõumaksude puhul ning suurendamist saaste-, energia- ja ressursikasutamise puhul ning praeguste nafta maailmaturu hindade juures ei ole ükski teine Euroopa Liidu riik taolisi maksusoodustusi planeerimas.

Eelnevale tuginedes ei kiida EKO liikmed eelnõuga plaanitavat heaks ning kutsuvad üles valitsust ja Riigikogu eelnõud seadusena mitte vastu võtma.

esindaja

Balti Keskkonnafoorum

Aadress:

Liimi 1, Tallinn 10621

NB! Tähitud kirjadele palume kindlasti lisada ka esindusorganisatsiooni nime, kes 2017. a on Balti Keskkonnafoorum

Koordinaator:
Vivika Veski
tel: 5569 4874

e-post: info[ät]eko.org.ee

toetajad

kkm

kysk