partnerid

    kkok kkamet

    rmklogo

    riigikontroll

Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Eesti Maavarade Ühingu pöördumine majandus- ja taristuministri poole: vajame tasakaalustatud energiapoliitikat

25.august 2014

Eesti keskkonnaorganisatsioonid on jälginud murega majandus- ja taristuministri väljaütlemisi seoses põlevkivi ja keskkonnatasudega. Jääb mulje, et põlevkivitööstusettevõtetel on õnnestunud ministrit mõjutada kallutatud tõdedega võtmata arvesse põlevkivitööstuse keskkonnamõjude tegelikku ulatust. Postimehes 19.08.14 avaldatud artiklist jääb mulje nagu usuks minister, et keskkonnatasude tõstmine võib viia põlevkivitööstuse pankrotti.

Juhime tähelepanu sellele, et riigikontrolli märtsikuine audit põlevkivi kasutamisest ja riigi tegevusest selle suunamisel toob välja, et senised keskkonnatasud on olnud liiga madalad motiveerimaks põlevkivitööstust vähem saastama. Samuti ei saa riik põlevkiviõli tootmisest ettevõtetega võrreldes väärilist tulu. Põlevkiviõli tootjatelt laekus riigile 2012. a maksudena 12 miljonit eurot, samas kui õlitootjate enda kasum oli pea 8 korda suurem, 92 miljonit eurot.

2013. aastal Praxise poolt läbiviidud uuringu “Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine” alusel moodustas 2010.aastal põlevkivitööstuse CO2-heide 94,1% kogu Eesti CO2-heitkogusest. Ida-Virumaa õhusaasteainete heitkogusest tuleb 95–98% põlevkivitööstusest. Põlevkivitööstuses tekkinud ohtlikud jäätmed moodustavad üle 90% kogu Eesti ohtlikest jäätmetest ja kuna neid tekib nii palju, siis ladestatakse need põhiliselt jäätmehoidlatesse. Jäätmete taaskasutamise osakaal on 5–6%. Kaevandustest ja karjääridest pumbatav vesi ja Eesti Energia Narva Elektrijaamade ASi tarvitatav jahutusvesi moodustab kokku üle 90% Eesti pinna- ja põhjaveekasutusest. Samal ajal kui kogu põlevkivisektori panus Eesti SKT-sse on 4%. Siia juurde tuleb lisada, et kogu tarbitavast energiast Eestis moodustab elektrienergia viiendiku. Ehk lihtsustatult – 20% tarbitava energia tootmise keskkonnamõju moodustab üle 80% kogu Eesti keskkonnamõjust, andes seejuures vaid 4% SKT-st.

Energiajulgeoleku küsimused on seoses ühendustega Soome ja plaaniga siduda Eesti lahti Loode-Venemaa energiavõrgust ning liituda Euroopa energiavõrguga oma aktuaalsust minetamas. Õlitootmisega energiajulgeoleku tagamise väited pole vähemalt hetkeseisuga aktuaalsed, kuna puudub rafineerimistehas ning enamus toodangust eksporditakse. 2012 aastal läks piiri taha 78% õlitoodangust.

Keskkonnaorganisatsioonid ei seisa vastu majandustegevuse mõistlikule arendamisele, kuid oleme vastu raiskamisele ja saastamisele. Täna kasutatava tehnoloogiaga kaevandades muutub kolmandik väärtuslikust põlevkivivarust kasutamiskõlbmatuks, madal loodusvara kasutuse tasu põlevkivile soodustab taastumatu loodusvara raiskamise jätkumist. Üks tervitatav võimalus viia põlevkivitööstuse mõju ja arengud ühiskonna vajadustega tasakaalu, on keskkonnatasude (sh riigivara) õiglane määr ning kaevandustehnoloogiate kiire uuendamise motiveerimine.

Lisaks tasumäärade korrigeerimisele või maksubaasi laiendamisele (nt õlimaks) on vaja toimivat kava kogu valdkonna arenguperspektiivile. Arvestades, et tegemist on ebaproportsionaalselt suure keskkonnamõjuga, taastumatu ressursi kasutamisega, pole vaja mitte töösturite soovitud suuri investeeringuid veelgi ulatuslikumasse kaevandamisse ja töötlemisse, vaid läbimõeldud plaani põlevkivisõltuvusest vabanemiseks. Ootame, et peatselt valmiv põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 saaks üheks selliseks alusdokumendiks, kus jätkusuutliku energiamajanduse mudeliga algust tehakse. Keskkonnaorganisatsioonide ootuseks on samuti see, et energiamajanduse arengukavast saaks üksikasjalik pika perspektiiviga üleminekuplaan põlevkivienergeetikast taastuvenergeetika suunale, mida lähikümnenditel ellu viia.

Keskkonnaorganisatsioonide esindajad on valmis majandus- ja taristuministriga kohtumiseks, et täpsemalt esitleda ja selgitada keskkonnaalaseid väljakutseid, mis seonduvalt energiasektori arengutega seisavad meie ühiskonna ees.

esindaja

Eesti Ornitoloogiaühing

Aadress:

Veski 4, Tartu 51005

NB! Tähitud kirjadele palume kindlasti lisada ka esindusorganisatsiooni nime, kes 2016. a. on Eesti Ornitoloogiaühing.

koordinaator:
Riho Kinks
tel: 5086690;

E-post: info[ät]eko.org.ee

toetajad

kkm

kysk