partnerid

    kkok kkamet

    rmklogo

    riigikontroll

EKO liikmed saatsid ministrile kirja seoses väävliheitmetega laevanduses

17. aprill 2012

EKO liikmed saatsid täna keskkonnaminister Keit Pentusele kirja seoses väävliheitmete piiramisega laevanduses.

EKO pöördumine:

Laevandusest pärit väävliheitmete piiramise vajalikkusest
Lugupeetud minister,
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) peab taas kord vajalikuks pöörduda laevandusest pärit väävliheitmete küsimuses. Nõukogu päevakorras on vastavalt avalikult kätte saadavale teabele nende heitmete piiramiseks mõeldud direktiivi eelnõu KOM(2011)0439 11. juunil. Sellele eelnevad läbirääkimised Nõukogu ja Euroopa Parlamendi esindajate vahel. Kokkuleppe saavutamine oleks eelduseks selle olulise direktiivi vastuvõtmisel.
Eelnõul on oluline tähtsus väävli oksiidide emissiooni edasisel piiramisel, mis on omakorda võtmetähtsusega happeliste sademete jätkuva vähendamise ja inimeste tervise kaitse seisukohalt. Aastakümneid kestnud jõupingutustega on suudetud oluliselt vähendada SO2 emissiooni maapealsetest allikatest; merelt pärinevate emissioonidega pole seevastu seni tõsiselt tegeldud, mistõttu on meretranspordi põhjustatud väävlioksiidide emissioonid kasvamas. Kui jätkata selle trendi ignoreerimist ületab merelt lähtuv väävlisaaste maismaal paiknevate allikate mõju juba 2020. aastaks.
EKO avaldab oma heameelt seoses eelnõu menetlemise senise käiguga Euroopa Parlamendis, eelkõige eduka hääletuse üle keskkonnakomisjonis käesoleva aasta veebruaris ja avaldab lootust, et see päädib peagi meie keskkonna kaitseks hädavajaliku õigusakti vastuvõtmisega. Leiame, et raportöör Satu Hassi töö on olnud tulemuslik ja kõigi fraktsioonide käitumine kompromissiotsingul vastutustundlik. Leiame, et Parlamendi keskkonnakomisjonis vastu võetud tekst on oluline samm edasi Euroopa keskkonna ja elanike tervise kaitsel.
Oleme teadlikud Eesti valitsuse murest meretranspordi konkurentsivõime pärast, kuid leiame, et mure keskkonna ja inimeste tervise pärast on tähtsam. Peame vajalikuks rõhutada, et madala väävlisisaldusega laevakütuse kättesaadavus ei ole Euroopas probleemiks, nagu näitavad mitmed sellekohased ülevaated. (http://www.simsl.com/Publications/Articles/LowSulphur0108.html; http://www.transportenvironment.org/publications/sulphur-marine-fuels)
Lähiajaloost on teada, et samasugust muret kütuse kättesaadavuse kohta avaldati enne maismaal kasutatava kütuse väävlisisalduse vähendamist puudutavate otsuste vastuvõtmist. Ometigi on tänaseks kõikjal Euroopa Liidu teedel kasutuses väävlivaba diislikütus (lubatud kuni 10 ppm väävlit). See on sada korda rangem limiit, kui direktiiviga meretranspordis väävliemissiooni piirangu aladel kasutatava kütuse suhtes kavandatav 0.1%. Seega on asjatud ka kurtmised, et kavandatavad meetmed muudaksid konkurentsitingimusi maismaatranspordi kasuks – ka edaspidi on meretranspordi kütusele tehtavad kulutused oluliselt väiksemad kui maismaatranspordil.
Vabariigi Valitsuse programm näeb ette aktiivset koostööd Läänemere reostatuse vähendamiseks. Laevadelt pärit väävliheitmete piiramine on seetõttu vältimatult vajalik kui üks selge samm selle lubaduse lunastamiseks. Seega on konstruktiivne koostöö kõnealuse direktiivi vastuvõtmiseks loomulik osa valitsusprogrammi täitmisest.
EKO liikmed loodavad, et Eesti aitab kaasa Nõukogus poliitiline kokkuleppe saavutamisele, mis võimaldab selle olulise keskkonnaprobleemi edukat lahendamist võimaldava direktiivi lõplikku vastuvõtmist juba sel suvel.
EKO liikmete nimel,
Silvia Lotman
EKO koordinaator

Laevandusest pärit väävliheitmete piiramise vajalikkusest

Lugupeetud minister,

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) peab taas kord vajalikuks pöörduda laevandusest pärit väävliheitmete küsimuses. Nõukogu päevakorras on vastavalt avalikult kätte saadavale teabele nende heitmete piiramiseks mõeldud direktiivi eelnõu KOM(2011)0439 11. juunil. Sellele eelnevad läbirääkimised Nõukogu ja Euroopa Parlamendi esindajate vahel. Kokkuleppe saavutamine oleks eelduseks selle olulise direktiivi vastuvõtmisel.

Eelnõul on oluline tähtsus väävli oksiidide emissiooni edasisel piiramisel, mis on omakorda võtmetähtsusega happeliste sademete jätkuva vähendamise ja inimeste tervise kaitse seisukohalt. Aastakümneid kestnud jõupingutustega on suudetud oluliselt vähendada SO2 emissiooni maapealsetest allikatest; merelt pärinevate emissioonidega pole seevastu seni tõsiselt tegeldud, mistõttu on meretranspordi põhjustatud väävlioksiidide emissioonid kasvamas. Kui jätkata selle trendi ignoreerimist ületab merelt lähtuv väävlisaaste maismaal paiknevate allikate mõju juba 2020. aastaks.

EKO avaldab oma heameelt seoses eelnõu menetlemise senise käiguga Euroopa Parlamendis, eelkõige eduka hääletuse üle keskkonnakomisjonis käesoleva aasta veebruaris ja avaldab lootust, et see päädib peagi meie keskkonna kaitseks hädavajaliku õigusakti vastuvõtmisega. Leiame, et raportöör Satu Hassi töö on olnud tulemuslik ja kõigi fraktsioonide käitumine kompromissiotsingul vastutustundlik. Leiame, et Parlamendi keskkonnakomisjonis vastu võetud tekst on oluline samm edasi Euroopa keskkonna ja elanike tervise kaitsel.

Oleme teadlikud Eesti valitsuse murest meretranspordi konkurentsivõime pärast, kuid leiame, et mure keskkonna ja inimeste tervise pärast on tähtsam. Peame vajalikuks rõhutada, et madala väävlisisaldusega laevakütuse kättesaadavus ei ole Euroopas probleemiks, nagu näitavad mitmed sellekohased ülevaated. (http://www.simsl.com/Publications/Articles/LowSulphur0108.html; http://www.transportenvironment.org/publications/sulphur-marine-fuels)

Lähiajaloost on teada, et samasugust muret kütuse kättesaadavuse kohta avaldati enne maismaal kasutatava kütuse väävlisisalduse vähendamist puudutavate otsuste vastuvõtmist. Ometigi on tänaseks kõikjal Euroopa Liidu teedel kasutuses väävlivaba diislikütus (lubatud kuni 10 ppm väävlit). See on sada korda rangem limiit, kui direktiiviga meretranspordis väävliemissiooni piirangu aladel kasutatava kütuse suhtes kavandatav 0.1%. Seega on asjatud ka kurtmised, et kavandatavad meetmed muudaksid konkurentsitingimusi maismaatranspordi kasuks – ka edaspidi on meretranspordi kütusele tehtavad kulutused oluliselt väiksemad kui maismaatranspordil.

Vabariigi Valitsuse programm näeb ette aktiivset koostööd Läänemere reostatuse vähendamiseks. Laevadelt pärit väävliheitmete piiramine on seetõttu vältimatult vajalik kui üks selge samm selle lubaduse lunastamiseks. Seega on konstruktiivne koostöö kõnealuse direktiivi vastuvõtmiseks loomulik osa valitsusprogrammi täitmisest.

EKO liikmed loodavad, et Eesti aitab kaasa Nõukogus poliitiline kokkuleppe saavutamisele, mis võimaldab selle olulise keskkonnaprobleemi edukat lahendamist võimaldava direktiivi lõplikku vastuvõtmist juba sel suvel.

EKO liikmete nimel,

Silvia Lotman

EKO koordinaator

esindaja

Balti Keskkonnafoorum

Aadress:

Liimi 1, Tallinn 10621

NB! Tähitud kirjadele palume kindlasti lisada ka esindusorganisatsiooni nime, kes 2017. a on Balti Keskkonnafoorum

Koordinaator:
Vivika Veski
tel: 5569 4874

e-post: info[ät]eko.org.ee

toetajad

kkm

kysk