partnerid

    kkok kkamet

    rmklogo

    riigikontroll

EKO: Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika toetagu avalikku hüve

EKO logo

11.november 2011

EKO saatis täna valitsusele ühisavalduse, milles soovitakse, et Eesti toetaks Euroopa Liidu tasandil suuremaid muutusi ühise põllumajanduspoliitika vallas. Nimelt soovivad keskkonnaühendused näha toetuste maksmist avaliku huvi alusel nagu kodumaise toidu kättesaadavus, põllumajandusmaastike hooldus, bioloogiline mitmemesisus ja maapiirkondade elujõulisus. EKO juhib tähelepanu, et samad põhimõtted on kirjas ka valitsusliidu programmis.

„Ühise põllumajanduspoliitika 1. samba baasmakse on kavandatud jätkama senist toetustasemete ebavõrdust EL põllumeeste vahel: need jäävad endiselt kordades erinema näiteks Eesti ja Belgia tootjate jaoks. See omakorda soodustab jätkuvat keskkonnasaastamist enam toetusi saavates piirkondades ja põllumajandustootmise lakkamist teisal. Seejuures on oht, et tootmine lõppeb just seal, kus see on regionaalpoliitiliselt ja looduskaitseliselt vajalik,“ seisab ühisavalduses.

Seetõttu peab EKO vältimatult vajalikuks 1. samba eelarve otsustavat kärbet ja 2. samba eelarve tugevdamist. Proportsioon kogu EL ulatuses võiks olla vähemalt 50:50, nagu on praegu Eestis. „ÜPP esimese samba kärbe peaks toimuma täielikult baasmakse arvelt, mis peaks olema kõigis liikmesriikides võrdne tänase miinimumtaseme lähedal,“ leiavad Eesti keskkonnaühendused.

EKO loodab, et valitsus peab prioriteetseks avalikku hüve ja tegutseb selle suunas, et kaitsta neid seisukohti ka Euroopa Liidu tasandil.

Lisa:

EKO ühisavaldus: http://www.eko.org.ee/wp-content/uploads/2011/11/YPPseisukoht.pdf

Green 10 ühenduse avalik kiri 2012. aastal: G10kiri-CAP

***

Lugupeetud peaminister, lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed

Eesti Keskkonnaühenduste Kojale (EKO) teeb tõsist muret Euroopa Liidu Ühise põllumajandus-poliitika (ÜPP) reformipakett ja ÜPP kavandatud rahastamine finantsperspektiivi raames.

Mööname, et reformipaketis on ka positiivset, näiteks ÜPP 1. samba raames kohustusliku keskkonnakomponendi sisseseadmine või 1. samba põhimakse raames makstavatele toetustele lae seadmine. Siiski tekitab reformi- ja eelarvepakett kokkuvõttes märkimisväärset pettumust ning me oleme seisukohal, et käesoleval kujul ei peaks Eesti seda toetama.

ÜPP on jätkuvalt EL suurim poliitika, ulatudes ligikaudu 40% Ühenduse eelarvest. See on mingil määral mõistetav, sest toidujulgeolek on oluline küsimus ja poliitika mõjutab märkimisväärset osa EL pindalast. Kuid just selle poliitika suur osakaal eelarvest nõuab, et selle kujundamisel arvestataks kõigi EL maksumaksjate huvidega ega käsitletaks seda pelgalt mõnda protsenti elanikkonnast puudutava harukondliku poliitikana. On lubamatu, et ÜPP reformi juures oleksid määravad mõne mõjuka liikmesriigi põllumajandussektori huvid.

Juhime siinkohal tähelepanu ka valitusliidu programmile, milles on selge sidusus EKO soovitustega. Programmis on teatavasti sätestatud järgnev: „toetame Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) muutmist üha rohkem maaelu kui terviku (maaelu arengukava alusel eraldatavateks) toetusteks. Selleks tuleb ÜPP lahti siduda mineviku tootmismahtudest ning maksta otsetoetusi järjest rohkem avaliku huvi alusel, nagu omamaise toidu kättesaadavus, piisav sissetulek tootmise kestlikuks käigushoidmiseks, põllumajandusmaastike hooldus, bioloogiline mitmekesisus, maapiirkondade elujõulisus.“

Praegusel hetkel on selgelt tasakaalust väljas ÜPP kahe samba suurus: 1. sammas ületab 2. sammast ligikaudu kolmekordselt. 1. samba maksetest on omakorda 70% kavandatud „baastoetuseks“, mille eesmärk on kõige ebaselgem ja kõige vähem avaliku huviga seotud makse võrreldes ÜPP eelarve teiste osadega. On arusaamatu, kuidas saab eriti säästuajal võtta vastu eelarvet, millest suurim osa läheb kõige ebaselgema eesmärgiga meetmele. Seejuures tuleb rõhutada, et keskkonnakaitseliselt on 1. samba baasmakse kõrge osakaal ilmselt kahjulik, soodustades põllumajanduskemikaalide liigkasutust.

ÜPP 1. samba baasmakse on kavandatud jätkama senist toetustasemete ebavõrdust EL põllumeeste vahel: need jäävad endiselt kordades erinema näiteks Eesti ja Belgia tootjate jaoks. Sisuliselt kavatsetakse jätkata mineviku tootmismahtudest tulenevate toetuste tasemetega, sest aluseks võetakse tänased rahvuslikud ümbrikud, mis on tuletatud omaaegsetest tootmisega seotud toetuste mahtudest. See omakorda soodustab jätkuvat keskkonnasaastamist enam toetusi saavates piirkondades ja põllumajandustootmise lakkamist teisal. Seejuures on oht, et tootmine lõppeb just seal, kus see on regionaalpoliitiliselt ja looduskaitseliselt vajalik.

Teiselt poolt tähendab selline eelarve, kus 2. sammas on alarahastatud, tugevat survet 2013. aasta järgse perioodi Maaelu Arengukava eelarvele. Nii on oht, et põllumajanduses hädavalikud investeeringud, külade arendamine ja põllumajanduse keskkonnameetmed jäävad piisavalt rahastamata. Seetõttu seab 2. samba alarahastamine ohtu põllumajandusmaastike hoolduse, bioloogilise mitmekesisuse ja maapiirkondade elujõu.

Seetõttu peab EKO vältimatult vajalikuks 1. samba eelarve otsustavat kärbet ja 2. samba eelarve tugevdamist. Proportsioon kogu EL ulatuses võiks olla vähemalt 50:50, nagu on praegu Eestis. ÜPP esimese samba kärbe peaks toimuma täielikult baasmakse arvelt, mis peaks olema kõigis liikmesriikides võrdne tänase miinimumtaseme lähedal.

EKO liikmete nimel,

Silvia Lotman

EKO koordinaator

esindaja

Eesti Ornitoloogiaühing

Aadress:

Veski 4, Tartu 51005

NB! Tähitud kirjadele palume kindlasti lisada ka esindusorganisatsiooni nime, kes 2016. a. on Eesti Ornitoloogiaühing.

koordinaator:
Riho Kinks
tel: 5086690;

E-post: info[ät]eko.org.ee

toetajad

kkm

kysk