partnerid

    kkok kkamet

    rmklogo

    riigikontroll

EKO saatis koalitsiooniläbirääkimistele ettepanekud

10. märts 2011

EKO koostas valimiste eel Eesti erakondadele keskkonnaküsimusi puudutavad poliitikasoovitused. Täna saatis EKO nende poliitikasoovituste põhjal koostatud ettepanekud valitsuskoalitsiooni programmi keskkonnaga seotud peatükkidesse.

Ühtlasi juhtis EKO poliitikute tähelepanu ka sellele, et täna veel kehtivast
programmis aastateks 2007-2011 on punkte, mis on täitmata. Näiteks eesmärk piirata põlevkivi kaevandamist 15 miljoni tonnini aastas. EKO liikmed väljendasid lootust, et läbiräägitavas valitsuskoalitsiooni leppes seatakse tegevustele konkreetsed tähtaajad ja valijatel on selgelt võimalik jälgida, kas kokkulepitut täidetakse.

“Loodame, et vaatamata pingelistele läbirääkimistele leiate aega tutvuda ka
meie kõigi keskkonda puudutavate oluliste teemadega ning et tulevase
valitsuskoalitsiooni leppe koostamises arvestatakse EKO ja teiste
kodanikeühenduste ettepanekutega,” seisis EKO poolt saadetud kirjas.

Ettepanekud valitsuskoalitsiooni programmi lisamiseks teemade kaupa:

ENERGEETIKA

- Algatatakse 2011. a nii maismaad kui ka merealasid käsitlev üleriigiline
taastuvenergeetika teemaplaneering. Teemaplaneering võimaldab analüüsida
kõigi taastuvenergeetika liikide (tuule-, päikese- ja biomassienergia)
ressursside potentsiaali ja kasutuselevõttu ruumiliselt, sh arvestab
keskkonnakaitseliste kriteeriumitega.
- Taastuvenergia arendamisel ei toetata hüdroenergeetika arendamist
rohelise energiana, kuivõrd sellise tootmisega kaasnevad keskkonnakulud
ületavad elektritootmisest saadava tulu. Biomassienergia arendamisel ei
asendata väärtuslikke rohumaid monokultuursete energiakultuuridega ning
tuuleenergia rajamisel arvestatakse mõjusid erinevate liikide elupaikadele
ning rändeteedele.
- Toetatakse mitmekesistatud energiaportfelli loomist (sh Eesti Energia
edasiste investeeringuplaanide teostamisel), millest ligikaudu 40%
moodustab põlevkivist ja kuni 20% tuulest toodetud elektrist, lisaks
gaasiturbiinide, päikese ja biomassi abil toodetud energia.
- Ei pooldata vana põlvkonna tuumaenergiat.
- Põlevkivi kaevandamise osas määratakse kaevandusmahud elektri- ja
soojatoomiseks ning muu põlevkivikasutuse (s.h. põlevkiviõli) osas eraldi.
Selline lähenemine võimaldab laiemal avalikkusel aru saada, kas
suhteliselt odavat põlevkivi kasutatakse riikliku energiajulgeoleku
tagamiseks või pelgalt ärihuvide rahuldamiseks. Põlevkiviõli tootmise
väliskulude hind peab sisalduma õli hinnas ning arvestades põlevkivi
kaevandamise ja kasutamise suurt ühiskondlikku, sh keskkonnamõju, on
oluline eelistada põlevkivi kaevandamist pigem elektri kui õli tootmiseks.
- Soojustootmise puhul eelistatakse biomassist (v.a. turvas) soojuse
tootmise võimalikult suurt osakaalu, kuid seejuures vastavuses
looduskaitse eesmärkidega.
- Arendatakse Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) tegevust
kompetentsikeskusena, mis koondab ja arendab oskusteavet ning on
keskkonnahoidliku innovatsiooni eestvedajaks.
- Euroopa Komisjoniga lõpetatakse vaidlused kasvuhoonegaaside heitkoguste
piirmäära üle.

TRANSPORT

- Transpordiprojektide rahastamisel antakse prioriteet terviklahendustele,
mis toetavad ühistranspordi ning kergliikluse arengut ning vähendavad
autosõltuvust.
- Kaubavedude arendamisel antakse eelis raudtee- ja merevedudele.
- Transpordi keskkonnanäitajaid ja elanike liikuvust puudutavat infot
hakatakse perioodiliselt analüüsima, sh võetakse eesmärgiks CO2 heitmete
vähendamine ja EL kokkulepete täitmine.
- Maksudega (sh kütuseaktsiis ja auto keskkonnamaks) kogutud raha
kasutatakse ühistranspordi eelisarendamiseks.
- Transpordi energiamahukuse vähendamiseks seatakse uue sõiduki esmasel
registreerimisel Eestis sisse astmeline auto keskkonnamaks, mis arvestab
sõiduki kütusekulu ehk CO2 heitmete määra. Sellise auto keskkonamaksu
kehtestamist eelistatakse kütuseaktsiiside tõstmisele, kuna see aitab
tõhusamalt ja õiglasemalt kaasa Eesti naftasõltuvuse ja kütusearvete
vähenemisele suurendamata ühistranspordi ja toiduainete hindu.
- Tartu-Tallinn ja teiste I klassi maanteede ehitamise asemel
eelisarendatakse kiiret rongiühendust Eesti suuremate linnade vahel ning
Riia ja Peterburi suunal.
- Investeeringuplaanidest arvatakse välja Suure Väina sild kui liiga suure
keskkonnamõjuga objekt. Samas parandatakse jätkuvalt vajaliku
praamiühenduse kvaliteeti.

PÕLLUMAJANDUS

- Eesti toetab avalike hüvede tagamisele suunatud Euroopa Liidu Ühtset
Põllumajanduspoliitikat. Maaelu arengukavaga toetatakse toidu tootmist,
millega ei koormata keskkonda, ja maaelu edendamist, mis on suunatud
maastike hooldusele ning loodus- ja kultuuriväärtuste kaitsele.
- Läänemere eutrofeerumise pidurdamiseks tõhustatakse erinevate
poliitikate ja kavade (nt maaelu arengukava, looduskaitse arengukava,
veemajanduskavad) sidusust, et tagada ressursside sihitatud ja tõhus,
mitte aga dubleeriv või vastukäiv kasutamine.
- Avatakse diskussioon väetiste ja pestitsiidide maksustamise osas, mis
ühiselt kogu Euroopas läbiviiduna aitaks parandada Läänemere olukorda.
- Keelustatakse saagi koristuseelne glüfosaatidega töötlemine.
- Tõhustatakse pestitsiidide seiret toidus ja keskkonnas.
- Alustatakse keskkonda potentsiaalselt sattuda võivate geneetiliselt
muundatud taimede seire ja kaardistamisega. Saastumise ja vastutuse
küsimusi reguleeritakse nõnda, et kahjukannatajateks ei oleks mahe- ja
tavapõllumehed või tarbija.
- Tõstetakse ohustatud tõugu loomade kasvatamise toetust ning
määratletakse toetust saavate tõugude hulka ka Eesti maalammas.

LOODUSKAITSE

- Lõpetatakse reformid looduskaitse halduses sh Keskkonnaameti, Riigimetsa
Majandamise Keskuse ja Keskkonnateabe keskuse edasine funktsioonide
ümberjaotus või ühendamine – pidev reformimine ei võimalda toimiva
struktuuri kujunemist.
- Looduskaitse koostöö kohalike elanikega sätestatakse
Keskkonnaministeeriumi ja tema allasutuste, sh Keskkonnaameti, Riigimetsa
Majandamise Keskuse ja Keskkonnateabe keskuse eesmärgina, ning tagatakse
selleks ka struktuursed võimalused. Taas-mehitatakse suuremad kaitsealad
ja rahvuspargid tagamaks kohalike elanike, maade hooldajate ja
looduskaitseliste tööde teostajate piisav informeeritus looduskaitse
eesmärkidest ning looduskaitselise töö kvaliteet.
- Luuakse raamistik kodanikeühenduste ja kohalike elanike kaasamiseks
kaitsealade haldamisesse ja kaitsekorralduslike tööde korraldamisesse.
- Tõhustatakse riigi ja kohalike omavalitsuste vahelist koostööd
looduskaitse eesmärkide saavutamiseks.

METSAD

- Metsade kasutus planeeritakse arvestades erinevate metsatüüpidega
jätkusuutliku majandamisega ja vanade metsade säilimise vajadusega.
- Metsade raievanuseid ei alandata.
- Metsanduses seatakse sisse suurema piirkonna põhine planeerimine, mille
käigus leitakse üldised tingimused, mida majandamisüksustele edasi kanda:
uuendusraiete maht metsatüüpide viisi, kaitsealade sidusus arvestades
väljaspool kaitsealasid olevate vanametsadega, vääriselupaikade
puhveralad, puhkemajanduslikult kasutatavate metsade majandamistingimused,
püsimetsadena majandatavad alad jne. Selliseid metsamajandamiskavasid
käsitletakse keskkonnamõjude hindamise objektina.
- Jätkatakse suurkiskjate kahjustuste kompenseerimist ja kahjustuste
ennetustööd.

MAAVARAD

- Vaadatakse ümber maavarade kaevandamise kord selliselt, et maavaravaru
aktiivseks varuks nimetamise eel viib riik läbi geoloogilised ja
keskkonnamõju uuringud ega jäta neid arendaja hooleks. Töötatakse välja
asjakohased tingimused ning arendajatele korraldatakse avalikud konkursid
maavara säästvaks kasutusele võtuks ja karjääride korrastamiseks.
- Kuna Eesti maapõu on suhteliselt hästi uuritud, toetatakse vastavate
tarkvaraliste lahenduste, kaartide jms koostamist ning maavarade
kaevandamises suuremat riigipoolset kontrolli. Vältidakse sama maavara
erinevate karjääride avamist samas maardlas erinevate ettevõtete poolt.
- Turba kaevandamist alustavatelt ettevõtetelt nõutakse ennetavalt
kaevandusega sama suure kuivendamisest rikutud ala taastamist. Turvas
määratletakse üheselt mittetaastuva loodusvarana.

MERI

- 2011. aastal algatatakse kõiki olulise keskkonnamõjuga
merekasutusvaldkondi hõlmav, tulevikku suunatud kõigi Eesti merealade
planeering.
- Asutatakse merereostustõrje- ehk naftafond, kuhu kogutakse raha nafta
transiidi pealt ja millest hüvitatakse reostustõrje investeeringute ja
õnnetuste likvideerimise kulud.
- Meresõiduohutuse suurendamiseks toetatakse koostöö suurendamist teiste
maade ametkondadega, et seirata probleemsete laevade tegevust
süstemaatiliselt ja koordineeritult avastamaks reostust ning rikkumisi.

esindaja

Eesti Ornitoloogiaühing

Aadress:

Veski 4, Tartu 51005

NB! Tähitud kirjadele palume kindlasti lisada ka esindusorganisatsiooni nime, kes 2016. a. on Eesti Ornitoloogiaühing.

koordinaator:
Riho Kinks
tel: 5086690;

E-post: info[ät]eko.org.ee

toetajad

kkm

kysk