partnerid

    kkok kkamet

    rmklogo

    riigikontroll

EKO kommenteeris keskkonnaseadustiku eriosa eelnõud

26. veebruar 2011

EKO saatis keskkonnaseadustiku eriosa autoritele kommentaarid. Kommentaarid koostasid Kaja Peterson Säästva Eesti Instituudist ja Triinu Vaab Eesti Rohelisest Liikumisest.

EKO ettepanekud ja küsimused Justiitsiministeeriumi asekantsler Martin Hirvojale ning keskkonnaseadustiku töörühma juhile Hannes Veinlale olid järgmised:

1. Millise keskkonnaseadustiku osa on keskkonnamõju hindamine (KMH, KSH ja Natura hindamine)?  Üldosas ja eriosas vastav teema puudub. Kuivõrd keskkonnamõju hindamine on horisontaalne teema, siis peaks ta olema eelkõige üldosa teema.

2. Miks on keskkonnaseadustikust välja jäetud teemad ’maapõu’ ja ’meri’? Üldosas ja eriosas vastavad teemad puuduvad.

3. Ettepanek teha looduskaitse peatükki järgnevad täiendused:

3.1 Lisada §-i 826 (Kaitstavad loodusobjektid) loetelusse „kaitstavad elupaigatüübid“.  Selgitus: Lähtuvalt loodusdirektiivist tuleb kaitsta nii liike kui elupaigatüüpe. Looduskaitseseadus ja keskkonnaseadustiku looduskaitse peatükk käsitlevad ala-põhist kaitset (kaitsealad, hoiualad, KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid, püsielupaigad), liigikaitset (kaitsealused liigid), üksikobjekte või kivistisi ja mineraale. Natura hindamisel (loodusdirektiivi art 6(3) ja (4)) tuleb hinnata mõju elupaigatüüpidele, sealjuures tehakse vahet kaitstavate ja esmatähtsate elupaigatüüpide vahel. Eesti seadused ei võimalda täna Natura hindamise eksperdil, aga ka otsustajal ega järelevalvajal arvestada arendustegevuse mõju elupaigatüüpidele, kuna elupaigatüüpide kaitse pole seaduse tasemel määratud. Kui elupaigatüübid oleksid kaitstavad loodusobjektid, siis on võimalik neile (st igale elupaigatüübile, sarnaselt liikidele) määrata soodsa seisundi kriteeriumid ehk sisustada § 830 (Elupaiga ja liigi soodne seisund). Natura hindamise läbiviimiseks on vaja elupaigatüübi kui liigi soodsa seisundi näitajaid nii iga Natura-ala põhiselt kui üleriigiliselt. Selleks on vajalik, et kaitstavad elupaigatüübid oleksid samas staatuses kui kaitstavad liigid.

Keskkonnaamet (varem keskkonnateenistus) on aastate jooksul kooskõlastanud kümneid detailplaneeringuid, mille sisuks on eramu ja abihoonete ehitamine kaitstavatele elupaigatüüpidele, sh esmatähtsatele elupaigatüüpidele. Keskkonnaamet on andnud vastuolulisi kooskõlastusi, näiteks „lubatud eramu ja 3 abihoone ehitamine, kuid seejuures tuleb tagada elupaigatüüpide soodne seisund“, selgitamata seejuures, kuidas seda on võimalik praktikas ellu viia. Kui isikule on antud õigus ehitada, ütleme isegi väljapoole kaitstavat elupaigatüüpi, kuid kuidas tagada, et ta ei kasuta/muuda ülejäänud osa oma kinnistust, kus asuvad väärtuslikud elupaigad (ei kasuta muruniidukit, ei kanguta välja kivisid, ei istuta kadakate asemel elupuid jms). Lisaks keskkonnanõuete määramisega tegevuslubade väljastamisel, tekiks elupaikade kaitse alla võtmisega ka selgem kohustus elupaikade hooldamiseks, mille konkreetsed tegevused nähakse ette kaitsealade kaitsekorralduskavades. Täna on liigid enamväärtustatud kui elupaigad, kuivõrd liikide kaitset reguleerib (sh kahjustamist) nii looduskaitseseaduses kui keskkonnaseadustikus mitu §§-i, elupaikade kaitsest räägitakse vaid üldiselt, ilma konkreetsete kaitsenõueteta ja kahju hüvitamiseta.

3.2 Loobuda ‘hoiuala’ kategooriast. Selgitus: Hoiuala mõiste kasutusele võtmine oli 2004.a. eelkõige tingitud sellest, et Natura aladeks määrati suur arv ja territoorium alasid, mille looduskaitseseaduse kohane kaitse alla võtmine polnud etteantud ajaraame arvestades tehniliselt võimalik. Ettepanek kaitse alla võtmiseks, uuringud, ekspertiisid, maaomanikega ja KOVidega läbirääkimised, kaitse-eeskirja koostamine jne oleksid võtnud tulemuseni (kaitse-eeskirja kinnitamine) aastaid aega, kuid Natura alade kriteeriumitele vastavatele aladele tuli tagada kaitse kohe. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et arendustegevuse reguleerimiseks on siiski vaja erinevalt käsitleda ala erinevaid piirkondi, määrata juurdepääsule/tegevusele ajalisi piiranguid jms, mida hoiuala staatus ei võimalda (hoiualal pole kaitse-eeskirja ega kaitsevööndeid). Nii on asutud hoiualasid ümberklassifitseerima kaitsealadeks, et tagada alade tõhusam kaitse. Natura alade kaitseks piisaks kolmest kaitseala kategooriast (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala) ja vastavatest kaitsevöönditest ning seetõttu puudub vajadus hoiuala kategooria järele. Nimetatud kolme kaitseala kategooriat (ja vastavaid kaitsevööndeid) saab edukalt kasutada nii maismaal kui merel asuvate Natura alade kaitseks. ’Hoiuala’ tuleks käsitleda kui üleminekuaja mitte pikaajalise põhikategooriana kaitseala moodustamise protsessis.

3.3 Täiendada §891 (Liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava) järgmiselt: nimetada § 891 ümber „Liigi tegevuskava“. Selgitus: Kuna §-s kirjeldatakse tegevuskava, mis oma sisult võib olla nii kaitse kui ohjamise kava, siis puudub vajadus seda pealkirjas eristada. Lõiked 1 ja 2 toovad selle erisuse juba välja, §-i pealkirjas võiks piirduda üldnimetusega „Liigi tegevuskava“.

3.4 Täpsustada §891 lõiget 4 nii, et oleks arusaadav, et I kategooria liigi täpseid asukohaandmeid tegevuskavas keskkonnaministeeriumi veebilehel ei avalikustata. Selgitus: Täpsustus oleks vajalik selleks, et ei tekiks vastuolu §-ga 894 (teabe avalikustamine), milles keelustatakse I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites, milleks on ka veebileht.

4. Ettepanek täiendada metsanduse peatükki järgnevalt: Täpsustada sõnastust §-s 1025 (Omaniku kohustused metsa majandamisel) nii, et ka riigikaitsel kasutatavas metsas kehtiksid looduskaitse põhimõtted osas, mis puudutavad liigi ja elupaigatüübi kaitset. Selgitus: Praegune sõnastus ei eelda, et riigikaitse otstarbel kasutavas metsas looduskaitse põhimõtted ei kehti „ (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ning lõikes 2 sätestatud nõuded ei laiene metsale, mida kasutatakse riigikaitse otstarbel“. Paljudes Euroopa riikides on riigikaitsemaad samuti looduskaitse all ja kaitseväel oma looduskaitsepoliitika ja tegevuskava jne.

5. Küsimus: Millistele uuringutele tuginedes on sätestatud §1016 , punktis 3 et “Keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi maismaa pindalast”. Küsimuse ajend: Arvestades riigi kohustusi looduskaitse valdkonnas (Natura 2000 elupaikade kaitse ja täiendav kaitse alla võtmine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, sh eri metsatüüpide ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine jt), ei ole EKO veendunud, et nimetatud kohustusi on võimalik paralleelselt metsatulu teenimisega täita 20%-l riigimetsamaal täita. EKO soovib teada, millistel uuringutel nimetatud eesmärk tugineb?

esindaja

Balti Keskkonnafoorum

Aadress:

Liimi 1, Tallinn 10621

NB! Tähitud kirjadele palume kindlasti lisada ka esindusorganisatsiooni nime, kes 2017. a on Balti Keskkonnafoorum

Koordinaator:
Vivika Veski
tel: 5569 4874

e-post: info[ät]eko.org.ee

toetajad

kkm

kysk